0

Reportaaž: Raske õppusel, kerge Kevadtormil

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Nooremleitnant Eero Salmann tutvustas vahipataljoni pioneeride rajatud silda. Ühe päevaga ehitatud sillast on jahimeestele ja marjulistele kasu ligi kümneks aastaks. Foto: Arvo Tarmula
Nooremleitnant Eero Salmann tutvustas vahipataljoni pioneeride rajatud silda. Ühe päevaga ehitatud sillast on jahimeestele ja marjulistele kasu ligi kümneks aastaks. Foto: Arvo Tarmula

Esmaspäevast reedeni harjutasid vahipataljoni ajateenijad Piirsalus Kevadtormiks vajalikke lahinguoskusi. Õppuse jooksul parandati ligi 700 meetrit sõiduteed ja ehitati sild.

Lääne Elule andis neljapäeval õppusest aimu Põhja kaitseringkonna teabeohvitser nooremleitnant Eero Salmann.

Kadunud sild

Et korda tehtud tee ja üle oja ehitatud sild jäävad pärast õppuse lõppu kasutamiseks ka Risti valla rahvale, otsustasime need oma silmaga üle kaeda. Oma üksuste liikumise kergendamiseks ja vastase takistamiseks vajalike ehitiste rajajaiks on pioneerirühm.

Rühmaülem Erki Vaguri rääkis, et palkidest üle oja silla rajamiseks kulus üheksal mehel 12 tundi. Silla kandevõime on 21 tonni – kõiki õppusel kasutatavaid kaitseväe masinaid kannab sild vabalt.

“Sild püsib oma kümme aastat ja sellest on kindlasti kasu, aga asukohast võib-olla nii väga mitte,” nentis Vaguri. Kuigi Risti vallavanem Rein Kruusmaa arvas, et sillast on tõesti kasu näiteks marjulistele ja jahimeestele, sai kohe selgeks, mida Vaguri mõelda võis.

Järgmised kolm tundi sõitsime silda otsides mööda Piirsalu metsa – nooremleitnant Salmann ei suutnud meenutada, kuhu see siis ikkagi ehitati!

Võiks rohkemgi parandada

Ringreisil saab kiiresti selgeks, et on ikka suur vahe, kas pioneerid on teelõigu juba parandanud või veel mitte. Auklikud metsateed on kohati läbimatud isegi kaitseväe maasturile.

Teid kohendati kohaliku karjääri kruusa ja killustikuga koostöös Risti valla, RMK ja Lääne Teedega, rääkis Vaguri. Seitse meest parandasid teelõigud ühe päevaga – materjal toodi masinatega kohapeale, siluti ja kohendati käsitsi, kopp sõitis tee kinni.

Üks pioneeridest hõikab kõrvalt, et oleks ometi ise karjäärile ligemale pääsenud, oleks kolm korda rohkem teid teinud! Salmann seletas, et tõepoolest sai kokkulepe seekord nii, et karjääris kruusa pealelaadimisega tegeleb Lääne Teed ise. Nende tööpäev on aga ajateenijate 24tunnisest hulga lühem – kaheksast viieni.

Muuseas, teedele lisaks on rajatud ka ohtralt miinivälju. Need on küll “käepärastest vahenditest” ehk samblatuttidest!

Poiste mängumaa

Näeme, et meile marsib vastu paarkümmend määrdunud näo ja kurnatud olemisega noormeest. “Neil on kollase-mustakirjud sildid peal – järelikult mängivad vastaseid,” seletab Salmann. Õppusel on kindel stsenaarium – kes ründab, kes taganeb ja loovutab maad.

Juba mõne aja pärast peesitavad samad, aga kõvasti rõõmsamate nägudega mehed murul, suits kriimus lõugade vahel ja pott sõduri lõunasöögiga pihus.
Sooja sööki saavad mehed kolm korda päevas – see on ajateenijaist kokkade töö. Seekord sai kartuliputru, sardelli, hapukurki, musta leiba, jogurtit ja banaani.

“Kerget pole siin midagi, muudkui külm ja palav kordamööda,” kirjeldab ajateenija Aivar Rodima. Kui lahing hilja õhtul lõpeb, siis magama ajateenijad ei lähe – algavad laagripatrullid ja ahjuvalve.

“Tegelikult on poisid lausa üllatavalt kõrgelt motiveeritud, see on ju poiste mängumaa – adrenaliin ja ootusärevus,” kirjeldab Salmann meeleolu.

Edasi sõites peatab meid teel kätega vehkiv mureliku näoga ajateenija: “Vabandage, kas teil pintsette on? Juba teine puuk täna!” Teemegi väikese ringi ja kutsume meedikud appi. Neid on õppusel kaht sorti: meditsiinitöötajad juhuks, kui tõesti midagi juhtub, ja meediku eriala ajateenijad, kes mängivad läbi lahingutegevust haavatutega.

Salmanni sõnul tuleb jalaväänamist, külmetust või pimedas puuoksaga silma suskamist ikka ette, aga õppusel on pisiõnnetusi olnud üllatavalt vähe, kümmekond.

Kõige lõbusam tundub olevat luurajate päev – pealaest jalatallani kaitsevärviga maskeeritud mehed pikutavad puulehtede alla peidetud autodes ja autodel. Taamalt ei eristugi mehed ja autod üksteisest. Järelikult hea töö.

Ülevas meeleolus meestega rääkides selgub, et ei ole nendegi nädal lilleline – esmaspäevast neljapäevani on igaüks saanud magada vaid viis tundi, ülejäänud aja on nad metsas vaatluspositsioonil vastast jälginud. “Kuu pärast saame reservi, eks me siis maga,” nendib luurerühma ülem Vaiko Vaher.

Naljakat vaatepilti pakuvad põõsas valves olevad tankitõrjemehed. Kui küsin, mida nad siis terve päeva teevad, vastab üks: “No kui mõni auto tuleb mööda teed, siis mängime, et see on tank, ja anname teada.”

Lubadused tuleb täita

Kui oleme juba hulk aega sõitnud, pöörab Salmann tähelepanu metsatukas kükitavale ajateenijale. “Terve metsaalune on neid täis, ma ootasin, millal te tähele panete. Järelikult on poisid hästi maskeerunud!”

Tõepoolest, just nagu vaataks sipelgaid murul: alguses ei näe midagi, aga pingsamalt fookustades hakkab järsku silme ees kihama. Õppusel osaleb 400 meest ja Piirsalu metsaalune on neid täis.

Muuseas, loodust võimalikult vähe rikkuda on kaitseväes kindel põhimõte. Salmann räägib, et kaitsealadele ja loomade söömiskohtadesse nad ei trügi. “Isegi küttepuud võtame ise kaasa!”

Loomi Salmann sel õppusel kohanud ei olegi, nähtud on ainult metssea jälgi ja üht karukoobast. Ainult rästikute eest on mehi hoiatatud – neid pidi Piirsalus palju olema.

Laagrit valvavad sõjaväepolitsei ajateenijad. Et tiirutame sillaotsinguil mööda laagrit tunde ringi, läbime ka piiripunkte mitu korda. Iga kord peab Salmann läbimiseks luba paluma ja seda kannatlikult ootama. Kõik pannakse kirja. “Oi, nagu päris sõda!” kilkab erutatud noorajakirjanik.

Piiril on järjestikku kaks valveposti, mõlemat valvab ajateenija, mõlemaga tuleb läbi pääsemiseks rääkida. “Kohe saate sisse,” ütleb noormees esimesel postil. “Ära anna lubadusi, mida sa ei suuda täita!” pahandatakse temaga kohe. Ei saa ju kindlalt öelda, et meid ka teisest valvepostist läbi lastakse.

Kaua otsitud kaunike!

Viimaks leiame silla üles. Ei kahetse, et kaua läks, sest sild on tõesti üheksa mehe päevatöö kohta uhke ja teekond selle juurde tõeline elamus.

Lahingutegevust me seekord oma silmaga ei näinud. Õppusel kasutatakse vaid imitatsioonivahendeid: õppegranaate, lõhkepakette, suitsuküünlaid, valgustusrakette ja paukpadruneid. “Et paugud võivad kohalikke häirida, püüame pauku päeval teha. Muu tegevus käib ööpäev läbi – kui poisid lahingut ei pea, siis nad valmistuvad,” ütleb Salmann.

Reedel liikus õppus Piirsalust Kiltsi lennuväljale. Seega ootab noormehi pärast pikka lahingupäeva öötundidel ees laagriplatsi kokkupanek ja koristamine. Koht peab jääma nii, nagu poleks seal käidudki. Välja arvatud uus sild ja tee.

“Kui teised üksused eest ära lähevad, on pioneeridel hea siin veel natuke teed teha!” lisab Salmann lõpetuseks.

Vaata ka galeriid õppusest.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz