Lihula ettevõtja Holger Wachtmeister tegi sel nädalal uue katse võita avalikkuse tähelepanu teemal, mis teda väga häirib. Ta leiab, et päästeametil on Eesti ühiskonnas liiga suur võim. Tal ei ole etteheiteid ametnikele, nemad teevad oma tööd ja nõuavad seda, mida neilt nõutakse. Ta tahab, et riik usaldaks inimesi, laseks neil endil vastutada oma vara eest. Selle üle, et inimeste ohutus peab olema tagatud, ta ei vaidle. See on loomulik ja esmatähtis.
Päästeametit võib samuti mõista. Kui midagi juhtub, vaatavad avalikkus ja uurimisorganid nõudlikult nende poole: mida teie olete valesti teinud või tegemata jätnud. Tuletõrjeinspektor oli juba nõukogude ajal üks väga kardetav isik, temaga ei vaieldud. Rootsis sündinud, 17 aastat Eestis elanud Wachtmeistril puudub kogemus, kuidas „saksa täpsusega vene seadusi täita”.
Midagi on aga siiski tuleohutusnõuetega lahti, kui isegi Haapsalu linnavalitsus ei suuda neid täita ja peab sundkorras kinni maksma sotsiaalmaja tuletõkkeuksed, mis päästeamet ise paigaldab. Võib–olla elab päästeamet oma nõudmistega natuke rikkamas maailmas kui need, kes neid nõudeid täitma peavad. Võib–olla on ka muid, odavamaid võimalusi tuleohtu vältida, aga eks see ole ametnikele lisatöö ja lisarisk.
