Linnavalitsus andis naistepäeva paiku kortermajadele kirja teel teada, et loobub tänavavalgustitest, mis ei asu linnamaal. Kortermajad said umbes kolm nädalat aega tegutsemiseks, märtsi viimasel nädalal lubas linn lambid vooluvõrgust välja lülitada.
Ühelt poolt on asi mõistetav. Miks peaks linn valgustama eravaldust, eriti kui linnal on rahaliselt raske aeg? Teisalt — mille poolest on eelisseisundis tänavaäärsed majad, mida valgustavad tänavalaternad? Tänava äärde jääb suurem osa linnamaju, nii suured kortermajad kui ka eramud. Linn jääb ju linnaks ka seal, kuhu on ehitatud hulk kortermaju, näiteks Tamme ja Kastani elurajoon. Miks maksab üks maja oma õue valgustuse eest ise ja naabermaja ei maksa? Mis saab, kui üks maja valgustab oma ümbrust ja teine otsustab ajada valgustuseta läbi?
Küsitavusi tekitab ka viis, kuidas linnavalitsus oma otsust serveeris. Nädal tagasi jagas linnavalitsus oma istungil spordiklubidele jts toetusi 200 ja 100 euro kaupa. Otsus, mis puudutab 30 suurt korterelamut — paljudes neist on elanikke paarisaja ringis —, ei sündinud ei linnavolikogu ega linnavalitsuse istungil. Kirjas ei ole ühtki viidet, millisele seadusesättele või linnavalitsuse aktile see otsus tugineb. Et europrojekt ei rahasta eramaal asuvate valgustite väljavahetamist, on liiga nõrk argument, et korteriühistud peaksid seda täitma tõttama. Ehk tuleks korteriühistuil, keda see kiri puudutab, kokku tulla ja kujundada oma seisukoht edasise tegutsemise asjus.
Lugupeetud “linnaisad” nii see asi ikka ei käi. Korteriühistud ootavad arutelu, selgitus ja aega. Tööde teostamise tähtaeg 13. nädalal on ennekuulmatu. Tundub, et aselinnapea on kabineti vaikuses oma mõtted paberile pannud, ilma et oleks kellegiga konsulteerinud. Kiri on õigustühine. Mida arvab sellest kirjast linnavolikogu? Läänemaa Arenduskeskusel on kõigi KÜ kontakt andmed, 30 KÜ keda asi puudutab saame kokku!