Jalgpalliliit pakub omavalitsustele, kes tahavad jalgpalliväljakut rajada, staadioni tasuta projekteerimist.
Kui mujal Euroopas on jalgpalliharrastajaid 4-7% elanikkonnast, siis Eestis umbes 1%. Jalgpalliliit võttis sügisel vastu arengukava, mille eesmärk on aastaks 2024 kasvatada mängijate hulk 3–4%le. See ei ole võimalik, kui ei ole kohti, kus jalgpalli mängida, rääkis liidu infrastruktuuri juht Targo Kaldoja Läänemaa omavalitsusjuhtidele kolmapäeval Paliveres.
Jalgpalliliit pakub omavalitsustele tasuta tehnilist konsultatsiooni ja staadioni projekti. “Võib olla koos kergejõustikuga, siis projekteerime jooksurajad ka. Aga ei planeeri ainult kergejõustikuplatsi ilma jalgpalliväljakuta ega hooneid,” ütles Kaldoja.
Liit omalt poolt ootab, et omavalitsused kirjutaksid oma arengukavasse nägemuse spordi ja jalgpalli arengust.
“Koostööd ja aktiivsust, tagasisidet olemasolevate väljakute kohta, ka väikeste ja kehvakeste ning aktiivset tõukefondide raha kasutamist,” loetles Targo Kaldoja. “Me ei nõua kohe suuri investeeringuid ja rahalisi kulutusi, pigem avatud meelt ja koostööd.”
Läänemaal oli jalgpalliliidu andmebaasis üks kolmanda kategooria väljak – Haapsalu linnastaadion – ja neli viienda kategooria väljakut: Lihula gümnaasiumi, Martna põhikooli, Taebla staadion. Neile lisandub Risti.
“Tahame, et oleks väljak iga tuhande elaniku kohta. Eestis on praegu väljak iga 9500 elaniku kohta, Soomes 1400 kohta,” ütles Kaldoja.
Kunstmuruväljakuid võiks Eesti peale kokku olla 130, on 40. “Kümmekond aastat tagasi oli null,” märkis Kaldoja.
“Igale gümnaasiumile võiks teha kunstmuruväljaku. Jalgpallur tahab muidugi mängida naturaalmurul, aga tavaväljakut saab kasutada heal juhul septembris-oktoobris, siis muudavad vihm ja pori selle kasutuskõlbmatuks. Kunstmuruväljak on aasta ringi kasutatav, kui sealt lumi pealt ära lükata,” loetles ta plusse.
Selline maksab nullist rajades, koos drenaažide, aedade ja muu sellisega, nelja-viiesaja tuhande euro ringis.
Harrastusväljak võiks olla igas väiksemas asulas. Iga kooli ja lasteaia juures võiks olla miniväljak. Igas rohkem kui tuhande elanikuga asulas võiks olla korralik jalgpalliväljak.
“Miks nii suhteliselt utoopilised eesmärgid aastaks 2024? Sel aastal võiks Eesti olla üks EMi finaalturniiri kaaskorraldajaid koos Soome, Rootsi ja Peterburiga. Lobitöö selles suunas käib. A. Le Coq Arena ehitatakse välja 30 000 istekohaga staadioniks, mis on EMi finaalturniiri staadioni miinimum,” ütles Targo Kaldoja. “Kui suuri eesmärke ei sea, siis ei saavuta ka väikseid.”
“Loomulikult on ka siseriiklikult tähtis, et meistri-, esiliiga ja ka madalamate liigade klubidel peaksid olema võimalused oma tegevust arendada,” lisas ta.
Läänemaal tegeles jalgpalliga liidu veidi vananenud andmetel 203 inimest ehk 0,92% elanikkonnast. Noortega tegeles kaks klubi – FC Flora Haapsalu (kolm võistkonda, 51 mängijat) ja Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi (üks võistkond, 15 mängijat). Nüüd on lisandunud Läänemaa jalgpalliklubi.
