Vikerkaare renoveerimine energiasäästlikuks lasteaiaks Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetusel pidi algama 2011. aasta septembris, siis tänavu aprillis ja seejärel alles juunis. Nüüd on selge, et ehitus algab kõige varem suvel 2013, aga ilmselt veelgi hiljem.
Miks? Linn kiirustas liigselt, Šveitsi partnerid venitasid ja ministeerium hoidis infosulgu.
“Pole vist mõtet küsida, kui nördinud oleme,” ütles Vikerkaare juhataja Vivian Hallik kolmapäeval äsja halba uudist kuulnuna. Aasta otsa on lasteaed plaaninud väljakolimist: jagelnud asenduspindade leidmisega, sulgenud ühe rühma, kaotanud kaks töötajat ja tekitanud lapsevanemais segadust.
Lepingut ei ole
Möödunud reedel sai Haapsalu linnavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt e-kirja Vikerkaare renoveerimise maksegraafikuga. Selgus, et ehituse algust võib oodata 2013. aasta kolmandas kvartalis.
Ministeeriumi säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul käib asjaajamine Ðveitsiga teisiti kui Euroopa Liiduga, varasem sellesarnane kogemus puudub ja seepärast on ette tulnud takistusi. Ta nentis aga, et uudis projekti edasilükkumisest ei tulnud neile äkki. “Et ehitus algab juunis 2012, oli Šveitsi-poole hinnang, tegelikku lepingut pole ju sõlmitud,” ütles ta.
Nüüd on ministeeriumil valmis projekt, millega Šveitsi partnerid suusõnaga nõustunud, ütles Laaniste. Edasi tuleb leping ka tegelikult allkirjastada, siis sõlmida toetusleping omavalitsusega ning seejärel soovivad Šveitsi-partnerid isiklikult üle vaadata ka kõik hanke- jms jooksvad dokumendid. Kõik see võtab rohkem aega, kui esialgu arvatud. Laaniste tunnistas, et üks venimise põhjus on Šveitsi soov sõlmida leping kõigi projektiga rahastatavate omavalitsustega ühel ajal (toetust saab kokku neli linna ja valda). Teistel omavalitsustel on olnud raskusi rahalise omaosalusvõimaluse tõestamisega, ütles ta.
Majanduslikult kasulik
Ehituse edasilükkumine oli Haapsalu linnavalitsusele ja ka Vikerkaare lasteaiale üllatus. “Kuskil on infomüra. Meile pole mitte mingit eelteadet tulnud,” ütles Haapsalu ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Reimo Reimer.
Miks siis remont välja lubati ja lasteaia väljakolimine ilma tegeliku lepinguta suure kella külge pandi? “Mina ütlesin kogu aeg, et paberit veel ei ole,” ütles Reimer.
Linnavalitsus lähtus oma töös 2010 valminud eeltaotlusega kokku lepitud tegevusperioodist, mis määras ehituse alguseks 2012. aasta keskpaiga.
Et vahepeal plaaniti ehitust alustada lausa sügisel 2011, tulenes sellest, et linnavalitsus sai ettevalmistustega varem valmis ja ministeerium kinnitas pidevalt: saab-saab, rääkis Reimer. Aja jooksul selgus, et ehituse algus venib siiski algse 2012. aasta keskpaiga peale, sest šveitslased ei olnud eelprojekti sisuga päris rahul, tuli teha parandusi.
Novembris käis Šveitsi delegatsioon Haapsalus projekti isiklikult üle vaatamas. “Me ju näitasime neile kuupäevadega tegevuskava ja kurtsime oma asenduspindade probleemi üle. Mitte keegi ei vihjanudki, et ärgu kiirustagu, sest ehitus venib,” ütles Reimer.
Ühe vihje delegatsioon tegelikult siiski tegi – mainiti, et ehitusperioodi pikkusele võib pool aastat juurde tulla. Reimeri sõnul ei osanud linn arvata, et see tähendab ka ehituse alguse edasilükkumist. “Eks me olnud liiga usinad ega osanud õigel ajal õigeid küsimusi küsida,” lisas ta.
Eeltaotlusest alates on muutunud ka projekti rahastamise kord. Alguses räägiti, et Šveitsi-pool maksab kogu projekti kuludest 85% ja linn omaosalusena 15%. Nüüd on kokkulepe muutunud: Šveits maksab kinni kõik, mis tagavad energiasäästu, ja linn kõik üldehitusliku – seinavärvist põrandakateteni, seletas Reimer.
Tema hinnangul tähendab see omaosaluse kasvu u 30%ni. Selliselt kirjutati kulud ka linna 2012. aasta eelarvesse.
Reimeri sõnul on ehituse edasilükkumine linnale majanduslik kergendus, sest raha pidi tulema metsa- ja teenindusmaja müügist ning nüüd on raha kättesaamiseks rohkem aega.
Pingutused raisus
Arvanud, et tulemas on remont, sulges lasteaed selleks õppeaastaks sõimerühma.
Lapsed suunati Päikesejänkusse, üks töötaja koondati ja üks lahkus ise, rääkis Hallik.
Tegemata on kevadiste ürituste plaanid. Valmis olid ka kolimist arvestavad puhkuseplaanid, mis tuleb nüüd jälle ümber teha.
Hallik nentis aga, et töötajate hulgas oli uudisele ka positiivset vastukaja: vähemalt ühe aasta saab veel rahulikult oma majas koos olla.
Mis saab edasi?
“Konkreetne on ainult see, et sel aastal me ei ehita,” ütles Reimer. Kuigi praegu on ministeerium välja pakkunud 2013. aasta kolmanda kvartali, loodab Reimer läbirääkimiste käigus ehituse siiski suvele paigutada, et lasteaial kergem oleks. Kuna on näha, et paberlik asjaajamine venib, on Reimeri arvates realistlikum loota 2014., mitte 2013. aasta suvele. Kas on võimalik, et juba kolm korda edasi lükatud ehitus ei alga ka 2013-2014? “Usun küll, et olulisi takistusi tööde tegemiseks ei tohiks enam olla. Usun Šveitsi suusõnalisse lubadusse, on näha, et neile on projekt huvitav. Ei usu ka, et ehitusturg vahepeal uue suuna võtaks,” ütles Laaniste.
Koos renoveeritud majaga pidi Vikerkaar saama uue aia, mängupaviljonid ja -väljaku.
“See on teine projekt, linnaeelarves olemas, selle teeme igal juhul ära,” ütles Reimer.
Tegelikult saab teha aia ja paviljonid, aga mitte mänguväljakut, sest sinna alla tuleb rajada maaküte, mis on samuti planeeritud Šveitsi rahast.
Probleem on ka päästeameti ettekirjutustega, mille järgi peavad teatud tööd valmima selle aasta juuliks, rääkis Hallik. Näiteks maja otstesse metallist evakueerimistreppide paigaldamine. Fassaad selleks maha võtta, jälle tagasi panna ja siis suure remondi alguses uuesti maha võtta oleks tühi töö. “Kirjutan päästeametisse pikendustaotluse ja loodan mõistvat suhtumist,” ütles Reimer.
“Palju auru on tühja läinud, aga kui midagi muuta ei saa, ei tasu ka pead liiga vaevata,” ütles Hallik reedel rahunenult.
Tuleval sügisel avab Vikerkaar uuesti sõimerühma ning tavapärane töö jätkub. “Peaasi, et see remont ükskord ikka tuleks. Meie maja on ju halvas seisus,” lisas Hallik.
SAMAL TEEMAL
Jana (34) pani oma poja lasteaiajärjekorda kohe pärast viimase sündi 2009. aasta kevadel. Eelistusena sai kirja Vikerkaar. Juba siis liikusid jutud tulevasest renoveerimisest ja perekond arvestas, et nende laps remondi vahele ei jääks. Jana taotles kohta sügisest 2011.
Mullu kevadel teatatigi, et koht on olemas, aga Vikerkaar läheb sügisel remonti ja seni tuleb käia Päikesejänkus. Kuna lubati, et remont kestab vaid paar kuud ja juba aasta lõpuks saab Vikerkaarde, otsustas Jana lapse koju jätta: mitme lasteaia vahet solgutamine pole hea. Aasta lõpus selgus, et sõimerühma lapsed jäävad ka kevadeks Päikesejänkusse. Jana otsustas jälle, et pooleks aastaks pole mõtet last Päikesejänkusse viia. Nüüd on laps planeeritust aasta kauem ko- dus ja tulevik segane: kui minna sügisest Vikerkaarde, tuleb ühel teadmata hetkel ikkagi mujale kolida.
Remonti arvestades on lasteaia ja lasteaeda paneku aega valinud ka paljud Jana tuttavad lapsevanemad.
Kui meie inimesed oleksid rikkamad ja energia osakaal perekonna eelarves väike, ei toimuks meil mingit säästva energia nimel laenude võtmist ja sellega aastatega koormamist. Võiks korra minna ajas tagasi ja analüüsida, kuidas kõik juhtus, et enamus eesti rahvast võlakoormast ägiseb. Heaks pankade emissaariks on momendil nn. KREDEX. Võtke aga laenu ja soodsa protsendiga. Andke aga minna lisaks veel keskkonnaministeeriumi ja majandusministeeriumi toel.
ajaks kui remondini jõutakse pole seda lasteaeda enam vaja, sest lapsi juurde ei sünni. HWG võiks teha lasteaed- gümnaasiumiks
Miks siis remont välja lubati ja lasteaia väljakolimine ilma tegeliku lepinguta suure kella külge pandi? “Mina ütlesin kogu aeg, et paberit veel ei ole,” ütles Reimer
Siit küsimus,kes vastutab selle jura eest? Inimene koondati,lastevanemate koosolek korraldati,aga keegi ei vastuta,kuidas see võimalik on?
Nn. „majandusliku palgamõrva“ abiga on loodud esimene tõeline globaalne impeerium. Põhimõtteliselt on see salajane impeerium. See toimib mitut moodi, aga peamiselt otsime me riigi, millel on meie korporatsioonidele kasulikke ressursse (nt. nafta) ning millele me laename Maailmapangast või mõnest tema sõsarpangast kopsaka summa. See raha tegelikult ei jõuagi kunagi antud riigile. See läheb meie oma korporatsioonidele, kes rajavad sellest võimsa infrastruktuuri, mis aitab ainult mõnda rikast inimest selles riigis. Enamik inimestest ei saa tehingust mingit kasu: need kes on liialt vaesed, et osta elektrit; need kel ei ole autot, et sõita kiirteel, on jäetud kandma võlakoormat.