Läänemaa terviseprofiil näitab kätte tervise mured ja rõõmud

Läänlased joovad teiste eestlastega võrreldes vähe, aga kui joovad, siis surnuks; läänlased suitsetavad teistest vähem, aga ei jäta suitsetamist raseduse ajal. Läänemaa täiskasvanud on Eesti kõige saledamad, lapsed aga kipuvad olema ülekaalulised. Selliseid järeldusi võib teha, kui vaadata Läänemaa terviseprofiili arve.

Tervise arengu instituut koostas Eesti maakondade elanike tervise ja heaolu ülevaate ehk terviseprofiili.

„Vormi poolest on see üks paremaid ülevaateid,” kiitis maakonnaarst Aino Rahula. Mõne arvu asjus oli ta skeptiline, sest nii väikese rahvahulga puhul mõjutab tulemust ka väike kõikumine.
Rahula tõi näite, et profiili järgi on Läänemaa kõige kehvem perearstide arvult. Praegu see enam ei kehti, sest andmete kogumise ajal oli Virtsu ja Lihula piirkond perearstita.

„Tähtsam on, et praegu on meil kõigil perearst,” ütles Rahula. Haapsalus on kõigil arstidel nimistud täis ja linna mahuks üks perearst juurdegi, aga perearst Helle Saarsoo sõnul vähenevad nimistud tempos paarsada inimest aastas, sest elanike arv väheneb.

Saarsoo lisas, et kui praegu on maakond perearstidega enam–vähem kaetud, siis kümne aasta pärast võib plats lage olla — suur osa perearste jõuab kümne aasta jooksul pensioniikka, aga noori peale ei tule.

Läänlased on saledad, joovad ja suitsetavad vähe

Läänlaste hinnang oma tervisele on positiivsem kui Eestis keskmiselt.

Regulaarseid alkoholitarvitajaid on Läänemaal vähem kui mujal Eestis, meist vähem on neid ainult Ida–Virumaal. Läänemaal on aga Eesti keskmisest hulga suurem meeste alkoholisurmade arv.

„See peaks tähendama, et joovad vähesed, aga kui joovad, siis surnuks,” tõmbas Saarsoo lihtsustatud paralleeli. Perearstina kahtleb ta läänlaste väheses alkoholilembuses. „Kui mul on ühel päeval vastuvõtul 22 inimest ja neist kaks on naisalkohoolikud, ei saa asjad korras olla,” ütles ta.

Läänemaal on keskmisest vähem igapäevasuitsetajaid, kuid suhteliselt rohkem on rasedaid, kes jätkavad raseduse ajal suitsetamist.

Saarsoo ei tea oma patsientide hulgas küll ühtegi suitsetavat rasedat, aga et meil on rasedaid üldse vähe, mõjutab suhtarvu ka mõni suitsetav rase.

Terviseprofiilist selgub, et läänlased on Eestis kõige saledamad.
„Ma ei usu, et meie inimesed oleksid normkaalule lähemal,” ütles Saarsoo oma praktikale toetudes. Nõus on ta aga väitega, et ülekaaluliste koolilaste hulk maakonnas on kasvu teel. „Elustiil ja rämpstoit,” nimetas ta põhjusi.

Arstid ja ametnikud peavad väga heaks, et Läänemaal haigestutakse Eesti keskmisest harvemini tuberkuloosi, viirushepatiiti ja sugulisel teel levivaisse haigustesse. Maavalitsuse sotsiaalosakonna juhtaja Kersti Lõhmuse sõnul on Läänemaa peaaegu ainus maakond, kus pole registreeritud aidsi. „Meil on maakonda sisse kirjutatud küll üks aidsihaige, kuid tegelikult ta siin ei ela,” rääkis Lõhmus.

Suur suremus kasvajatesse

Läänemaa on Pärnu, Harju ja Tallinna kõrval üks maakondi, kus üle 65aastaste osakaal kasvab kõige kiiremini. Hiiu–, Jõgeva–, Saare– ja Põlvamaa kõrval on Läänemaa aga maakond, kus alla 15aastaste laste arv on kõige enam vähenenud.
Ka sündimuskordaja ehk ühe naise sünnitatavate laste arv on Läänemaal Eesti üks väiksemaid — 1,21.

„Noored lähevad ära, Läänemaa ongi aga selline kant, kus on hea vanaduspõlve veeta,” nentis Kersti Lõhmus. Helle Saarsoo sõnul on vananeva elanikkonna puhul täiesti arusaadav, miks on meil Eesti keskmisest suurem suremus pahaloomulistesse kasvajatesse. „Kui inimene elab kaua, siis millessegi ta ju lõpuks sureb. Pahatihti on selleks kasvaja,” ütles perearst.

Muret tekitab, et Läänemaal on riigi keskmisest suurem suremus enne 65. eluaastat. Aino Rahula hinnangul on siin murelapseks eelkõige mehed.
Seda näitajat mõjutavad peale haiguste ka õnnetused ja enesetapud, kuid Saarsoo sõnul on tähtis, et inimene õigel ajal arsti juurde läheks.

Läänlased hoolitsevad oma tervise eest

Terviseprofiilist selgub, et vananeva elanikkonna kõrval võib Läänemaa probleemidena nimetada ka Eesti suuremat isikuvastaste kuritegude hulka, keskmisest madalamat brutopalka ja vähest tööhõivet.
Nendega seoses on ka Läänemaal kõrge suhtelise vaesuse määr. Harju–, Lääne– ja Tartumaal oli keskmiselt ühel inimesel kümnest sissetulek, mis jäi allapoole suhtelist vaesuspiiri.

Isikuvastaste kuritegude kohta on kriminaalpolitsei kohalik juht Ahti Olesk öelnud, et nende arv on paaril viimasel aastal hakanud vähenema.
Aino Rahula leidis, et võib–olla on meil lihtsalt usaldus politsei vastu suurem ja sinna pöördutakse sagedamini.

Kersti Lõhmuse sõnul tuleb terviseprofiili näitajaid igal juhul tõsiselt võtta, eriti neid, milles oleme viimasel kohal.
„Keskmist palka me tõsta ei saa,” tõdes Lõhmus, kuid tema sõnul annaks midagi ette võtta, et läänlaste tervist parandada.

„Meie käed ulatuvad sinna, et noori rasedaid suitsetajaid oleks vähem. Koos koolidega saame kindlasti tegelda kooliealiste ülekaalulistega,” tõi ta näite. Lõhmuse sõnul saab teavitustöö muuta suhtumist.
Helle Saarsoo sõnul võib öelda, et viimase 15 aasta jooksul on inimesed hakanud oma tervise eest paremini hoolt kandma. Naised on seejuures meestest terviseteadlikumad.

Enamasti hakatakse tervisele tähelepanu pöörma, kui mingi haigus juba uksele koputab. „Nagu öeldakse, on surmahirm üks kolmest s–tähega sõnast, mis inimese tegutsema panevad,” ütles Saarsoo.

Saarsoo on kindel, et tervisest hoolimist ei takista alati ka rahapuudus. Kui trenni minna on liiga kallis, siis värskes õhus kõndimine raha ei nõua. Tervisest hoolimine on ka see, kui määratud ravimeid võetakse arsti ettekirjutuse järgi.

„Tegelikult tundub läänlaste tervis üsna normaalne. Kui arvestada, et meil on vananev elanikkond, ei ütleks ma, et me millegi poolest teistest halvemad oleme,” lausus Rahula.