Ainus võimalus suurtele kütte- ja elektriarvetele vastu seista on energiat säästa. Et energiat säästa, peab teadma, kuhu kulutada. Pakun välja ühe lahenduse lisaks soojustamisele, mis aitaks küttearveid veelgi vähemalt kolmandiku võrra vähendada.
Enamikus korterelamutes ei sõltu inimese soojaarve sellest, kui palju ta oma korteris kulutab, vaid sellest, kui palju kulutab kokku kogu maja. Just nimelt maja- või trepikojapõhine küttearvestus on aga üheks suurte küttearvete põhjuseks lisaks tegemata või halvasti tehtud renoveerimistöödele.
Küttearvete vähendamiseks tuleks küttesüsteemide renoveerimisel paigaldada korteripõhised soojaarvestid, elektri- ja veearvestite eeskujul. Tänaseni kasutusel olev ruutmeetripõhine soojaarvestus ei näita konkreetselt inimese soojatarbimist, vaid maja keskmist, mis tähendab, et makstakse kinni nii naabrite üle- kui alakütmise. Soovides muuta inimeste mõtteviisi ja anda võimalus nendele, kes soovivad säästa, on vajalik individuaalse soojaarvestuse regulatsiooni loomine riiklikul tasandil.
Individuaalne kuluarvestus võimaldaks paremini jälgida oma kulusid igapäevasel kütmisel. Täna puudub osadel elanikel motivatsioon ja teistel võimalus oma radiaatorite küttevõimsus suvilasse või puhkusereisile sõites mõne kraadi võrra maha keerata. Me ei kujutaks ju praegu enam ette, et elektri- või veearvestus käiks samamoodi ehk kulud oleks olenemata tarbimisest jagatud kõigi maja elanike peale laiali.
Paraku tuleb tunnistada, et on ka erinevus elektri ja vee vahel. Kütmisega ei ole nii, et vajutad lülitit ja lamp põleb. Keeran kraani lahti ja vesi jookseb. Esiteks võtab ruumi soojendamine rohkem aega. Lahendusena tuleks kehtestada korterite miinimumtemperatuur kütteperioodil. See võiks sõltuda isegi välistemperatuurist. Näiteks kütteperioodi alguses oktoobris oleks miinimumtemperatuur 10 kraadi ja veebruaris vähemalt 15 kraadi. Siis on tagatud, et ei pea naabri külma korterit kütma ja maksad vaid enda tarbitud sooja eest. Samuti on tagatud, et terve maja oleks ühtlaselt soe, mis tagab ka hoone parema sisekliima ja pikema eluea. Teine variant on radiaatoritele termostaatide paigaldamine, mis ei laseks reguleerida alla kokkulepitud miinimumi.
Teine probleem on maja otsapealsete korteritega. Kui reaalset tarbimist vaadata, siis otsapealsed korterid maksaksid rohkem ja keskmised vähem. Sellega oleks aga võimalik elamu renoveerimisel ja uute korterelamute renoveerimisel arvestada. Otsapealsed korterid lihtsalt maksaksid mõnevõrra vähem. Kolmandaks on spetsialistide sõnul antud teemaga seotud ventilatsioonisüsteemide kordategemine, mis enne individuaalse kuluarvestuse rakendamist ei käivitu. Selle vajadusest lihtsalt ei saada aru, kuna korterit tuulutatakse aknaid lahti tehes ja siis imestatakse, miks värskelt renoveeritud ja soojustatud majas kulud ei lange ja miks koridor hallitab ja lastel tekivad tervisehädad.
Peamiseks põhjuseks, miks seni ei ole korteripõhist küttearvestust rakendatud, on vastava riiklikul tasemel regulatsiooni puudumine. Vabatahtlikku algatust takistab korteriühistutes konsensuse puudumine ja küttesüsteemi ülesehitus põhimõttele „kõik maksavad võrdselt“. Loodan, et juba sel kevadel võtame soojaarvestite regulatsiooni riigikogu majanduskomisjonis arutluse alla.
Kuivõrd kilovatt tunni hind nii elektri- kui ka soojusenergia puhul on pigem tõusmas, siis kulutatakse energiale oma sissetulekust järjest enam. Leian, et küttearvete vähendamiseks oleks mõistlik seada individuaalne küttearvestus standardiks, võttes arvesse, et SA Kredex kaudu on võimalik taotleda küttesüsteemide renoveerimiseks ja hoonete soojustamiseks vahendeid. Vastasel juhul me lihtsalt raiskame oma raha. Olles seda teemat arutanud juba riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis ja teades, et sellisest lähenemisest saab Euroopas peagi nõue, on mõistlik reageerida juba täna. Kuna mitmes riigis on soojaarvestid kohustuslikud, ei ole regulatsioonide ülevõtmine probleem – on vaja vaid head tahet.
Kalle Palling,
riigikogu liige, Reformierakond
Ei ole küll selgeltnägija aga ennustan, et kui kõvaks säästmiseks läheb siis tuleb ka soojatootja poolt kõva soojahinna tõus.
Kas härra vastutab ka oma sõnade eest. Kas on tegemist energia või rahalise säästuga. Viimane vaevalt. Milline on säästu lõppeesmärk. Matemaatikud arvavad, et vist null. Edu.
Nad vist võtavad kõik-nagu peamees ees nii sõjasulased järel.Üks loba ajab teist taga.
kuidas korterite veearvestite paigaldamise kampaanias sama jura aeti. pärast ilmusid arvatele lahtrid ÜLDVESI ja elanik tagus üldveemõõtja ja korteri mõõtja vahe kinni .
kindlasti aitab aga küttearveid vähendada meetmed,kui mõõtjad varustada helkurite, tulekustutite, sundkindlustuse ja prügiurniga, nad soojustada. loomulikult tuleb enne seda tellida energia audit, koostada projekt, võtta laenu jne
Kaugkütte trassikaod on soojatarbija alati kuhjaga kinni maksnud. Riiklikul tasandil peab trasside-pealse murukasvatuse soojahinnast maha arvestama, aga mitte pseudoprobleeme üllitama.
Nõus
Totaalne loll. Reforme erakonda on hakanud loogika reegleid ja füüsikaseadusi ümber korraldama.;))) Selge on see et suures majas peavadki keskmised korterid kellel seina pinda vähem on äärmiste korterite soojaarveid tasuma. Sa võid suures majas keskmised korterid täiesti ilma kütteta jätta ja alla 13 kraadi seal temperatuur ei lange sest ümbritsevaid seinu kütab naaber korter. Ainuke kellele see leiva lauale toob on soojaarvestite müüjad ja taatlejad. Tuleb uurida äkki mõni pallingu sõber ongi selles soojamõõtjate firmas tööl.