11

Martna õpetajate palgaraha vähenes kolmandiku

Avatar

Küljendaja

konnakulles@gmail.com

Martna peab tänavu oma eelarvest leidma õpetajatele juurde üle 30 000 euro. Foto: Arvo Tarmula

Martna peab tänavu oma eelarvest leidma õpetajatele juurde üle 30 000 euro. Foto: Arvo Tarmula

Haridusministeeriumi 2012. aastaks õpetajatele eraldatav palgaraha vähenes kolmveerandis Läänemaa omavalitsustes, sest laste arv hakkab jääma alla jätkusuutlikkuse piiri.

Toetuste vähenenud maht on tingitud õpilaste arvu muutumisest, selgitas rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi.

Sellest hoolimata ei kiirusta omavalitsused koole sulgema ega kulude kokkuhoiuks liitklasse moodustama, eelistades ise koolidele lisaraha maksta.

 

Martna ja Hanila maksavad peale

Kõige drastilisem on palgaraha vähenemine Martnas, kus saab vald 35 protsenti vähem palgaraha kui mullu.

„Meil on kolmel põhjusel raha vähemaks jäänud,” ütles Martna vallavanem Tiiu Aavik.

Martna koolis õpib praegu 50 last, kümme last vähem kui eelmisel õppeaastal.
Kui mullu õppis lihtsustatud õppekava järgi samuti kümme last, kellele eraldab riik lisaraha, siis tänavu selliseid lapsi ei ole, rääkis Aavik.

Kolmandaks on 1. klassi lapsi sel õppeaastal peaaegu poole vähem kui eelmisel. „Sel sügisel läks kooli neli, eelmisel seitse last,” ütles Aavik.

Sellest hoolimata peab Aavik õigeks säilitada Martna kooli põhikoolina nii kaua, kui see on vähegi võimalik. „Maksame ise juurde, mis teha. Kuni vähegi suudame, seni hoiame,” ütles Aavik. Riigi antava raha vähendamine 35% tähendab, et Martna peab tänavu oma eelarvest leidma õpetajatele juurde üle 30 000 euro.

Mõned aastad tagasi suletud Rõude algkoolile maksis vald meeleheitlikult peale kümme aastat. Kool otsustati sulgeda, kui sinna jäi kaks last.

14 protsenti on õpetajate palgaraha vähenenud Noarootsis, 11 protsenti Hanilas.
„Virtsu koolis ja Noarootsi koolis on õpilaste arv kolmandas kooliastmes kukkunud alla jätkusuutlikkuse taset. Seetõttu sealsete kolmanda kooliastme tühjasid kohti enam ei toetata,” ütles Andrus Jõgi.

Noarootsi koolis õpib sel õppeaastal 66 õpilast, kolmandas kooliastmes (7., 8. ja 9. klassis) kokku 19 õpilast. Ministeerium loeb kolmanda kooliastme jätkusuutlikkuse piiriks 30 last (kümme õpilast igas klassis).

Jõgi lisas, et Noarootsis ei ole enam ka koduõppel õpilasi, kelle pealt maksab riik lisaraha.

 

Liitklassid võivad koolile saada saatuslikuks

Kooliastmest olenevalt võib alla jätkusuutlikkuse piiri langemine tuua kaasa palgaraha vähenemise peaaegu poole jagu, millele on praegu kõige lähemal Martna.

Esialgu soovitab ministeerium sellisel puhul avada liitklassid. See tähendab, et näiteks 7. ja 8. klass õpivad koos.

Liitklassi peaks moodustama ka Virtsu kooli kolmandas kooliastmes, mida lahutab jätkusuutlikkuse piirist üks õpilane. Koolis õpib kokku 54 last, 7., 8. ja 9. klassis kokku 29 last.

Sellest hoolimata on nii kohaliku omavalitsuse kui ka koolijuhi seisukoht 7., 8. ja 9. klassi lapsi lahus õpetada. „Kui rääkida kvaliteetsest haridusest, siis 3. kooliastmes liitklassi teha ei tohi,” ütles Virtsu kooli direktor Airi Aavik.

Liitklasside moodustamise teine miinus on Aaviku sõnul see, et väheneb õpetaja antavate tundide arv. Väikesesse maakooli spetsialisti palgata on nagunii raske. Kui antavate tundide arv veelgi väheneb, on see suisa võimatu, sest kahe tunni pärast ei tule keegi tööle.

„Me ei saa siis enam üldse õpetada,” ütles Aavik. Kool seni hakkama saanud, sest vald aitab. 2012. aasta eelarvest neelab see 25 000 eurot.

Kasvanud on palgaraha kolmes Läänemaa omavalitsuses: Ristil ja Vormsis ühe protsendi, Orul aga lausa 27 protsenti.

„Mullu oli meil sama suur langus, millest nüüd oleme üle saanud,” ütles Oru kooli direktor Andres Kampmann.

Mullu mitme liitklassiga töötanud Oru koolis ei ole tänavu ühtegi liitklassi, klassitäis lapsi õpib lihtsustatud õppekava järgi, mille eest eraldab riik lisaraha.

 

KOMMENTAAR

Neeme Suur
riigikogu liige, SDE, endine maavanem

Omavalitsuste eelarvest kulub niigi lõviosa kooli ülalpidamisele. Kui riigipoolne rahastamine väheneb, siis suureneb surve omavalitsuse eelarvele. Kui vald tahab kooli hoida, peab ta hakkama rohkem raha haridusele suunama.
Läänemaa kontekstis on põhikoolide võrgustik kriitilise tähtsusega. Gümnaasiumidest rääkides toonitatakse õpilastranspordi ja õpilaskodude olulisust. Läänemaale on aga tähtis ka see, kas ja kui kaugele peab laps sõitma seitsmendast klassist alates.
Juhul kui on teine põhikool lähedal, liikumisvõimalus olemas ja võimaldab normaalset elurütmi, võikski omavalitsuste koostöös arutada mõne põhikooli muutmist 6klassiliseks. Omavalitsuste tulubaas peab ka võimaldama koolitranspordi korraldamist.
Koolide riiklik rahastamismudel ei tohi aga sundida 13aastast last tundide viisi bussis loksuma või kodust ära kolima, et haridusteed jätkata. Ka ei tohi kooli ülalpidamine saada vallale kirstunaelaks.

 

Õpilaste arvu muutumine
tänavu võrreldes mullusega
Martna   –10    –16,4%
Lihula   –35    –11,6%
Taebla   –22    –7,1%
Kullamaa –11  –6,0%
Haapsalu –76  –5,2%
Nõva      –1      –4,5%
Hanila     –4    –3,9%
Noarootsi –1   –1,5%
Vormsi     0      0%
Ridala    +5     +2,3%
Risti     +9      +14,5%
Oru      +15     +21,7%
Kokku:  –131  –4,6%

Allikas: Rahandusministeerium


Palgaraha muutumine

tänavu võrreldes mullusega
Martna –34,9%
Noarootsi –13,7%
Hanila –11,4%
Taebla –7,7%
Lihula –6,6%
Kullamaa –6,6%
Haapsalu –4,5%
Ridala –3,6%
Nõva –1,4%
Risti +1,1%
Vormsi +1,1%
Oru +26,9%
Kokku –5,3%

Allikas: Rahandusministeerium
(12. jaanuari seisuga)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Lääne patrioot1
Lääne patrioot1
Kuule Rein kas sa oled Anzipjugenti süvaõppe kursused läbi käinud või )) 2010. aastal immigreerus Eestisse 2810, Eestist lahkus aga 5294 inimest. Ilmselt see trend on viimase 15 aasta jooksul olnud enam vähem sama. Huvitav kes need 2810 sisserändajat on olnud. 15 aasta peale teeb see üle 45 000 võõramaise sisserändaja. Peamiselt mustlased, elamislubade ostjad või muu murjanid kes kõlbavad ainult kööki nõusid pesema või koristustöödele. Ja järgmine põlvkond näitab seda et tegemist on ülalpeetavatega ja suure sigivusega murjanikontingendiga. Nii et osa sõjaväekontingenti on ilusti murjanitega asendatud. Sõjaväelased küll olid kuid need lahkusid esimese viie aasta jooksul. Samal ajal aga… Loe rohkem »
Rein Vatku /rein@normanoptika.ee
Rein Vatku /rein@normanoptika.ee

saada mulle meil, jätkame meilitsi, teistele pole see enam nii huvitav.

uudishimulik
uudishimulik

ikka on huvitav

Rein Vatku /rein@normanoptika.ee
Rein Vatku /rein@normanoptika.ee

Ilmselt läksid selle 187 600 sekka vene sõjaväelased ja nende perekonnad ka? Mis oli Eesti elanike arv 1940-l aastal? Vist mitteestlaste arv kasvas vahemikus 1940-1989 100 000 pealt 500 000-le? Nõukogude ajal mis see iive meil oli? Kas mitte eelmine aasta ei räägitud, et meil oli Eestis 0 iive, mis oli Euroopas suht haruldane positiivne? Venemaal on suur negatiivne iive ja vist vaid Põhjamaades positiivne ning ka Poolas.

Vatkule järeleaitamise tund
Vatkule järeleaitamise tund
OK vaatame siis selle muutuse ka ära ja täidame lünga härra Vatku mälupangas mis ilmselt IRLi ja REFI õukonnameedia survel hakkab pisut kustuma. Kaugel sellest et tahaks siin nõukogude ajale hümni lauda kuid vaata siiski Tõele näkku ja teeks enda järeldused. Vaatame siis Okupatsioonivõimude kuriteod üle 1941. aasta 14. juuni ja 01. juuli suur­küüditamisega represseeriti kokku ligi 10890 inimest. 1945. aasta 15. augusti suurküüdita­misega represseeriti ligi 560 eesti-sakslast. 1949. aasta 25. märtsi suurküüditamisega represseeriti kokku ligi 32750 inimest. Nende hulgast ligi 21428 inimest alustasid trellitatud loomavagunites sõitu Venemaale 25-29. märtsil 1949. aastal. 1951. aasta 01. aprilli suurküüditamisega represseeriti ligi 390… Loe rohkem »
Rein Vatku /rein@normanoptika.ee
Rein Vatku /rein@normanoptika.ee

Rindeteatajale. Kas me ei pea arvestama kommunistide hävitustööga enam. Nad jõudsid ju tõsise muutuse teostada 50 aasta vältel.

uudishimulik
uudishimulik

millise?

Rindeteataja
Rindeteataja

Aastatel 1918-1919 suri sõjategevuse tõttu 3588 inimest, keda on 11 korda vähem kui aastatel 1991-2008 eestlaste vähenenud sündivuse tõttu. Siit saab teha vaid järelduse, et parempoolsed ja Isamaa ning Isamaaliidu poliitikuid sisaldanud parteid on eesti rahva juurdekasvule ja sündivusele mürgisemalt mõjunud kui 2 aastat võitlust Nõukogude Venemaa armee vastu.

Tobre
Tobre

No kui vald ei mõtle selle peale,et noored Martnasse jääks-kuskohast see raha siis tuleb?

ööbik
ööbik

mida head olekski noortel seal teha, bussijaamas juua? lällata?. Kui pole tootmist puuduvad firmad ja töökohad , siis pole seal noortel kah miskit teha. Loome kõik oma firmad ja hakkame tootma ? polegi muud, kui lähme soome tööle, paneme katuseid ja nädalavahetustel käime bussijaamas joomas ! Tore !

PP
PP

Kuhu küll need lapsed jäid!? Nagu sõda oleks üle Eestimaa käinud,rahvaarv muudkui väheneb,aga meie juhid muudkui kiidavad “just sellises Eestis nemad elada tahavadki!”

wpDiscuz