Haridusministri reedel tehtud avalduse ning uue põhikooli– ja gümnaasiumiseaduse valguses on tõenäoline, et ületulevast sügisest antakse Läänemaal gümnaasiumiharidust parimal juhul kolmes kohas.
2013. aastal peaks igas gümnaasiumis rakenduma uue põhikooli– ja gümnaasiumiseaduse järgi kolm õppesuunda. Samal kevadel on Läänemaal lõpetanud põhikooli 154 potentsiaalset 10. klassi õpilast. Kogu maakonna gümnaasiumiosas on 2013.–2014. õppeaastal prognoosi järgi 534 õpilast. 140–150 potentsiaalset 10. klassi astujat on maakonnas aastani 2024, madalamale see praeguse prognoosi järgi ei lange.
Wiedemanni kooli hoones on paremail päevil käinud küll ligi 500 õpilast, kuid tõenäoliselt nad ühte kooli siiski õppima ei mahu, rääkis maavalitsuse haridus– ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu. Ministeerium on pakkunud tulevase riigigümnaasiumi õpilaste arvuks umbes 300.
Nii et puhtalt õpilaste arvu järgi peaks 2013. aasta sügisel olema maakonnas kaks gümnaasiumi, regionaalpoliitiliselt võiks neid olla kolm.
„Rohkemat kui kolme kooli maakond kindlasti välja ei kannata,” ütles Vaarpuu.
Vaarpuu sõnul on Läänemaa selles mõttes heas seisus, et Haapsalus asuv riigigümnaasium on otsustatud. Ka pole olukord üheski Läänemaa gümnaasiumis veel nii hull, et vastu on võetud vaid üksikud lapsed, nagu on juhtunud mõnel pool mujal Eestis.
Suure tõenäosusega võib edaspidi rääkida peale Haapsalu veel ühest eraldiseisvast gümnaasiumist või Haapsalu filiaalina haridust andvast õppekohast Noarootsis, rääkis Vaarpuu. „Eks omanik siis ütle, mis ta teeb, kui tal on ühes maakonnas kaks kooli,” arutles Vaarpuu.
Regionaalselt võiks kolmas gümnaasium asuda Lõuna–Läänemaal, praegune õpilaste arv seda aga ei toeta.
Lihula gümnaasiumiosas õpib sel kooliaastal 43 õpilast, mis on peaaegu kuus korda vähem, kui on pakkunud minister kvaliteetset haridust andva gümnaasiumi piiriks.
Kui tänavu kevadel lõpetab Lihulas põhikooli veel 30 õpilasega lend, siis praeguses 8. klassis on üheksa last. „Kas on mõtet ponnistada, kui õpilaste arv on langenud alla kriitilise piiri,” arutles Vaarpuu.
Omavalitsuste tegevust vaagides on Lihulast tõenäolisem, et gümnaasiumihariduse andmist jätkab Kullamaa, kus õpib praegu 66 last. Seda on rohkem nii Lihulast kui ka 58 õpilasega Taeblast. Taebla jätkamist ei toeta ka tema paiknemine Haapsalu tulevase riigigümnaasiumi ukse all.
Kullamaal on toimiv õpilaskodu. Ka on haridusministeeriumi hiljutise analüüsi järgi just Kullamaa Läänemaa gümnaasiumidest ainus, kus tuldi välja gümnaasiumiosa õpetajate palgarahaga, nii et põhikool ei pea neid ülal pidama.
„Oleme katsunud mõistlikult majandada,” ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott.
Oti sõnul on Kullamaa eesmärk igal juhul keskhariduse andmist jätkata. „Kas või leiame eratoetust,” ütles ta.
Koostööpiirkonnana näeb Ott Risti, Martna ja Vigala kanti, samuti Märjamaa Kullamaa–poolset osa, lapsi käib Kullamaal koolis ka Virtsust. „Kaalume võimalusi hakata pakkuma täiskasvanuõpet neile, kellel on jäänud omal ajal keskharidus omandamata,” rääkis Ott.
Haridus– ja teadusminister Jaak Aaviksoo tõi reedel aruteluks välja gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuste projekti, mille järgi peavad Eestis olema ainult tugevad gümnaasiumid.
Projekti järgi peab õpilasel olema võimalus valida edasise haridusteega seotud valdkond, kvalifitseeritud õpetajad ja nüüdisaegne õpikeskkond.
Nende tingimuste täitmiseks peab gümnaasiumiastmes olema vähemalt kolm paralleeli ehk 252 õpilast, suuremais linnades vähemalt viis paralleeli ehk 540 õpilast.
Kolme suunda on siiski võimalik pakkuda ka vähema õpilaste arvuga, mis tähendab, et võimalikud on regionaalpoliitilised erandid.
Riik on lubanud teha omavalitsustega koostööd, pakkuda analüüse, andmestikku ja puhta gümnaasiumi loomist toetavat rahastamismudelit, kuigi otsustusõigus jääb kohalikele omavalitsustele.
Veebruari lõpuni tutvustab ministeerium maavalitsustele, omavalitsusliitudele jt gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuseid ja koondab tagasisidet, millest tehakse kokkuvõte märtsis.
Lähiajal peetakse maakondades riigi ja omavalitsuse esindajate koolivõrguarutelud. Läänemaa arutelu täpne kuupäev on veel kokku leppimata, kuid tõenäoliselt toimub see juba selle kuu lõpus.
Gümnaasiumiastme õpilaste arv Läänemaal 2011.–2012. õppeaastal
Haapsalu Wiedemanni gümnaasium 186
Noarootsi gümnaasium 151
Haapsalu gümnaasium 147
Kullamaa keskkool 66
Taebla gümnaasium 58
Lihula gümnaasium 43
Allikas: Lääne maavalitsus
Gümnaasiumiastme õpetajate palgaks riigieelarvest eraldatud toetus katab tegelikust palgakulust:
Kullamaa vald 106%
Haapsalu linn 98%
Lihula 95%
Taebla vald 67%
Allikas: Haridusministeerium
Ei imestaks, kui mu lapselapsed hakkavad koolis käima Tallinnas! Aga varsti lõppeb rikaste ja ilustate pidu ära, sest orjapalga eest orjatööd tegevaid ja miljonäre tootvaid töölisi enam pole. Kõik kelle silmad on lahti läinud, sõidavad sinna, kus inimväärika töö eest makstakse inimväärset palka!!! Ja ühel päeval seisavad reformikad tõsiasja ees, et reforme polegi kellele teha. See aeg ei ole mägede taga. See millega venelased ei saanud hakkama 50 aasta jooksul on reformikad hakkama saanud 20-ga. Ja kes siis teeb tegelikult koostööd venelastega?? Kas tõesti Keskerakond!!??!!
Kas kool peab ikka olema mingi tootmiskombinaat,kus õpetajal (ta väikese palga juures) on jaksu õpetada tarkust 40-le õpilasele ? Mis tasemest saab siin üldse juttu olla,kui pole aega kodutöidki kontrollida ?? Ja kuna RE on ettevõtjate erakond,siis võetakse ka kooli kui mingit ettevõtet.Mis peaks väikese eelarvega võimalikult paljusid koolitama.Ilmselgelt on nad liig kauaks võimule jäänud.
Eelmisega nõus. Reform võiks jätta Läänemaale kaks-kolm head gümnaasiumi – Krdi kelgu nöör eos välistab igasuguse vastutuse võtmise. Reform andku parameetrid ette ja siis suured isad ütlevad ja või ei. Aga kui ei anna mis siis saab. Siis halab see sama vana et oleks võinud ikka teisiti olla kui praegu läits. Kas kohalik peab nüüd õnnelik olema et üks vallavanem suutis sellel teemal suu lahti teha …??? Ja ajakirjanik suutis teema kirja panna …??? Aga näe teised vallavanemad on üldse vait. Minu arust ei saa vallavalitsused ikka aru mille jaoks teid valitakse sinna. Kommijate arvu järgi otsustades ei viitsi kohalik… Loe rohkem »
Vot nii. Raha ei jole. Inimesi ei jole. Kuhu inimesed ja raha kadusid – ei tjaa. Kuidas raha saab – ei tjaa. Kohusetundlikud ja vastutustundlikud inimesed, kes võiks midagi ära teha – ei jole, kadunud. Mis edasi – ei tjaa. Jne, jne.
Ikka kõik laheved Soome tööle
mõiste siin küll devalveerub-lihtsalt maa täitmisest lastega ei tulnud midagi välja ja nüüd on asi sealmaal,et tuleb otsad koomale tõmmata.Kunagi ennemuistsel aal sisaldas reform ikka ka mingit potensiaali…nagu ka sellenimeline erakond…