Möödunud aasta Läänemaa vallavanemate pilgu läbi

Mis möödunud aastast meelde jäi? Mis rõõmustas, mis kurvastas?

Rein Kruusmaa,
Risti vallavanem  

Möödunu oli igas mõttes parem kui 2010. aasta. Kohapeal on kõik nii hästi, kui olla saab.
Märgilise tähendusega tegu Risti valla ja kogu maakonna jaoks on see, et Läänemaale tulija näeb valgust. Märgilise tähendusega on ka külaelu elavnemine – kogukond tugevneb.
Tähtsündmuseks oli Risti staadioni valmimine, samuti Piirsalu robotlauda avamine.
 Üle pika aja rõõmustame positiivse iive üle – sündis 14 last.
 Kolmas koht Läänemaa suvemängudel näitab meie väikese valla tahte tugevust.
Läinud aastal saime hea koostöökogemuse töötukassaga – inimesed, kes tulid töötute koostööprojekti algul väga raske sammuga, said sära silmi.
Kui miski kurvastab, siis omavalitsusliidu tegevus. Ütleksin, et liit on kergelt arengupeetuses.

Jüri Ott,
Kullamaa vallavanem 

Oli palju rõõmustavat, kõik aasta algul planeeritu saime tehtud.
Möödunud raskel talvel tulime rahaga ots otsaga kokku, saime Eesti Postilt tänukirja kui üks paremini korras teedega valdu.
Valmis valla huvikeskus, mille tahame avada vabariigi aastapäeva paiku.
Rõõmu tegi korralik tugevate esinejatega visioonikonverents.
Valla hariduse tulevikku vaatame rõõmsa ootusega. Mai Jõevee sai aasta õpetaja tiitli, samuti oli aastate õpetaja Elve Nappus Kullamaa vallast.
Hästi õnnestus valla noorte töö- ja puhkelaager – samasuguse laagri võiks teha kogu Läänemaa noortele.
Külaseltside majad läksid oma projektidega edasi.
Hea meel on raamatukogude üle; meil ei ole probleemi, et ei tellita väärtkultuuriväljaandeid.
Suursündmused olid saja aasta möödumine Kullamaa laulupeost, üle-eestiline looduskaitseseltsi kokkutulek, vibufestival ja rahvuspäev. Metsa-aasta raames käis president metsa istutamas.
Normaalne aasta oli ka majanduse poolelt, põllumehed ja ettevõtjad ei ole pessimistlikud.
Saime alustada Liivi tee remondiga, mis on valla prioriteet.
Parem võiks olla koostöö teiste valdadega. Näiteks Lõuna-Läänemaa valla moodustamine annaks meie tegemistele võimu juurde.

Ülle Erman,
Taebla vallavanem 

Oli keskpärane aasta.

Kolm märksõna:
Ebakindlus – kuude lõikes väga ebaühtlane maksude laekumine valla eelarvesse.
Projektipõhine elu – lõputu taotluste ja aruannete kirjutamine.
Kodanikuaktiivsuse tõus – toredad kohapealsed algatused, küla- ja spordiseltside tegevus.

Urmas Pau,
Vormsi vallavanem  

Vormsi vallale oli möödunu suhteliselt hea aasta: natuke tõusis maksubaas, saime omale üle pika aja paikse perearsti, valmis sai Sviby sadama detailplaneering. Vallale eraldati EASi ja KIKi poolt raha tankla ning jäätmejaama ehitamiseks, just valmisid neli keskküttega korterit. Vilja kandis lõpuks ka töö erakorralise meditsiini parema korraldamise lahendamisel – veebruarist alustab terviseameti toel ja Põhja-Eesti regionaalhaigla eestvedamisel tööd 24 h töötav valvebrigaad. Mõned projektid on erinevatel põhjustel veninud – nagu Smart Vormsi ja Hullo külakeskuse ehitamine –, aga nad on siiski töös.
Vormsi poolt soovin kõigile lugejatele edukat ja rõõmu toovat uut aastat ning loodan, et Läänemaal saab aasta 2012 olema muutusterohke ning huvitav.

Riho Erismaa,
Lihula vallavanem 

Lihulale oli aasta 2011 juubeliaasta. 800. sünnipäeva tähistamine läbi aasta tundus algul keeruline, aga tuli hästi välja. Tippüritused augustis Lihula päevade raames olid igati juubeli
kohased; hästi läks korda maakondlik võidupüha tähistamine Lihulas koostöös maavalitsusega.

Majanduspoolelt sai vald korrekselt hakkama võetud kohustuste täitmisega, suurele laenukoormusele vaatamata toimis eelarve korrektselt.

Lihulas sai kaks tänavat peale mustkatte, soovime sellel suunal jätkata; vallateedel sai alguse teeäärte puhastamine. 
Lihulas jätkuvad tööd staadioni harjutusväljakul, tuleval suvel saab seal juba treenida.
 C02-rahadega sai Tuudi koolimaja maakütte. Peab kiitma Tuudi külaplatsi korrastajaid initsiatiivi ja pealehakkamise eest, samuti ehitasid Vanamõisa inimesed ise külale laululava; Kirbla alustas rahvamaja taastamist LEADER-rahadega. 
Lihula mõis ja Lihula TÜ liitusid kaugküttevõrguga, Lihula lasteaia kõrvale pastoraadi parki tehti mänguväljak, Lihula gümnaasium sai uue noore direktori.

 Muret teeb inimeste, eriti noorte väljaränne, see, et riik ei ole suutnud tagada ja suunata tööhõivet maal. Riigi tugi peaks olema suurem. CO2-raha on väike osa, mida tuleks maal rohkem ja paremini suunata.

Mure on väikekoolidega – kui meie peame õpetajate palgarahaga regionaalpoliitikat tegema, siis on midagi valesti, aga mitte Lihula vallas. Kui ühe küla elushoidmiseks on vajalik koolihoone ja sinna ei oska või ei suuda regionaalpoliitika pakkuda muud kui õpetajate palgaraha, siis ongi õhus konflikt.
Lahtiseks jääb küsimus, milles on tavakodanik süüdi, et elab maal. Hea ja õiglane riik peaks hoolima oma inimestest ja küladest ning selle nimel tuleb kohaliku omavalitsuse tulubaasi tõsta. Vaid koos kohaliku omavalitsusega saab kodanikule pakkuda kvaliteetset teenust.

Inimeste aktiivsus võiks kanduda ettevõtlusesse, omavahelistesse headesse partnerlussuhetesse, ühistesse tegemistesse. Kodanikud peaksid julgemalt ja vastutustundega kasutama oma elu korraldamisel regionaaltoetusi. Häid näiteid on palju ja loodan, et aasta 2012 toob lisa.

Annika Kapp,
Noarootsi vallavanem 

Juhtimise seisukohalt oli aasta natuke keeruline, sest poole aasta pealt lahkus eelmine vallavanem, uue leidmisele läks aega ja see kindlasti mõjutas tegemisi vallas.

Üldises plaanis oli kõige kehvem asi Österby sadama teise etapi rahastuseta jäämine. Ei saa jätta mainimata ka piirivalve töö ümberkorraldusi Dirhamis. Kuigi nüüdseks on korrakaitsjate kohalolu vallas muutunud tõepoolest isegi märgatavamaks kui varem, tegi meele tegi mõruks asjaolu, et kohalikku omavalitsust informeeriti otsuse tegemisest ametlikult väga viimasel minutil ja alles pärast seda, kui külajutud juba liikusid.

Loomulikult oli lumerohke talv tõsiseks koormaks valla rahakotile.

Päris aasta alguses likvideeriti päästeameti Pürksi komando, kuid see võttis mõnes mõttes isegi positiivse pöörde, andes tõuke Noarootsi tuletõrjeseltsi elustumisele.

Aastat siiski halvaks nimetada ei saa. Lõpule jõudsid või said alguse mitmed väga olulised projektid: Sutlepa vabaajakeskuse valmimine, Pürksi noortekeskuse juurde jõusaali ehitamine, turvakaamerate võrgu väljaehitamine vallas, Noarootsi loodusinfokeskuse valmimine, Österby sadama rekonstrueerimise alustamine, Vööla mere truupsilla valmimine. Aasta viimastel päevadel sai rahastuse Noarootsi ja Nõva valla ühine terviseedendamisega seotud projekt, mille tegevused leiavad aset aastatel 2012 ja 2013.

Suure tunnustusena valla inimestele sai vald presidendilt kauneima valla tiitli.

Tiiu Aavik,
Martna vallavanem 

Ajaloolisteks sündmusteks olid valla lipu õnnistamine, Martna kirikutorni uue kella paigaldamine ja mälestuskivi avamine Ehmja metsavendadele.

Mul on aastale tagasi vaadates väga soe tunne. Meie väikese valla elanikud on hakkajad ja hoolivad üksteisest. Raha ei ole kõige tähtsam, inimesed teevad väga toredaid asju pisku eest.

Tänu julgusele näidata oma tegemisi näiteks Facebookis on vald meedias ka nende jaoks, kes internetti ei kasuta. Facebook on nagu perealbum, mille abil on hea tehtud asjadele tagasi vaadata.

Meie inimesed ei leia põhjuseid, miks ei saa, vaid otsivad, kuidas saab. Olen uhke, et olen nende pealik.

Arno Peksar,
Hanila vallavanem 

Valla jaoks oli positiivne Virtsu kalasadama 1. ehitusetapi teostamine. Üks suur algatus on käima lükatud.
Positiivne on veel see, et vaatamata vaesele ajale ei pidanud vald eelmisel aastal teenuseid kokku tõmbama. Isegi suur lumi sai lükatud.
Negatiivse tendentsina näen, et üldine tolerantsus üksteise suhtes on vähenemas, koostööorganisatsioonides on tulemuse saamine raskem. Näiteks võib tuua kas või omavalitsusliidu. Kui väiksem koostöö ei taha hästi õnnestuda, kuidas saab siis teha suuremat koostööd nagu näiteks ühtset Läänemaa valda?
Möödunud aastal võimendunud märgid näitavad, et maapiirkonnad hakkavad üha õhemaks kuluma. Maainimene ei kipu olema sama väärtuslik inimene nagu linnainimene. Olgu siis keskvõimu või äriühingu silmis.

Aldo Tamm,
Nõva vallavanem 

Kõige suurem positiivne tulem kogukonna jaoks on see, et päästekomando jäi alles. Oleme nüüd päästeteenistuse mõistes abikauge piirkonna staatuses.
Meie väikese valla tulubaas jäi planeeritule alla ning vastu tuli võtta negatiivne lisaeelarve. Pidime toimetama väga tagasihoidlikult, aga saime hakkama.
Väga abiks oli CO2 kvoodi kaudu tulnud raha – saime soojustada kooli võimla hoone ja valla huvikeskuse maja.
Miinuseks on valla rahvaarvu jätkuv kahanemine.

Arno Kelnik,
Oru vallavanem 

Möödunud aastatega võrreldes olid meie valla võimalused kesisemad. Kõige tähtsamaks teoks pean kergliiklustee valmimist.
Muret teeb 2009. aastast jätkuv tendents, et riik käitub omavalitsustega nagu vanem vend noorematega, kasutades jõuvõtteid.

Toomas Schmidt,
Ridala vallavanem 

Oli töine ja tegevusrohke aasta. Kuna oli valla 20. sünnipäev, siis keskendusimegi enam oma inimestele, tõstsime esile tublisid tegijaid ja eestvedajaid, keda Ridalas on palju.
Viimastel aastatel on elanike arv tõusuteel – see näitab, et Ridala vallas tahetakse elada ja tegutseda. Tunneme rõõmu, et Ridala lasteaed sai uue soojustuse, sel aastal kavatseme uuendada sealset mänguväljakut.
Väga oluliseks peame Kiltsi tööstusala arendamist, sinna tahame jätkuvalt panustada. Meie rahaasjad on korras ja omame jätkuvalt võimekust valda arendatavates projektides osaleda.