Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ avatud taotlusvoor keskendub seekord noorte (16–24-aastased) ja vanemaealiste (50–74-aastased) töötamise toetamisele.
Projekte saavad elukestva õppe arendamise sihtasutusele Innove esitada kõik juriidilised isikud – asutused, organisatsioonid, ettevõtted – ning füüsilisest isikust ettevõtjad kuni 16. jaanuarini. Taotlusvooru maht on 6,6 miljonit eurot.
Taotlemise kohta saab lugeda siit.
Ühiskonna vananemisega seoses on 2012. aasta nimetatud aktiivse vananemise ning põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks. Nimetuse taga peitub võimalus ea kasvades elust enam saada nii tööl, kodus kui ka ühiskondlikus tegevuses, aktiivsetel ühiskonnaliikmetel tuleb kanda aga vanemate põlvkondade sotsiaalse kaitse kulutused. Eks demograafilised muutused mõjutavadki ühiskonna igat liiget – nii noort kui vanemaealist, töötajat ja tööandjat. Valmis tuleb olla pikemaks tööeluks, mistõttu elukestev õppimine, tervislikud valikud, karjääri planeerimine ning töö ja pereelu ühildamine on võtmeküsimused.
Ka tööandjal tuleb omalt poolt teha kõik selleks, et inimeste töövõime ja -tahe säiliks võimalikult kõrge eani.
Vanemaealise elanikkonna hõivet iseloomustab Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes küllaltki vastandlik olukord, kuna nii nende hõivatus kui ka töötus on ühtviisi kõrged. 2011. aasta teises kvartalis oli vanemaealiste (55–64-aastaste) tööhõive määr Eestis 56,4%, Euroopas keskmiselt on see näitaja aga ligikaudu 10 protsentpunkti võrra madalam. Vanemaealiste töötuse määr oli meil 11,1%, Euroopas keskmiselt aga 6,7%.
Siit saab järeldada, et Eestis on vanemaealiste soov tööelus osaleda kõrge. Samal ajal tekitab muret tendents, et valdav osa (2/3) vanemaealistest töötutest on eelmisest töökohast lahkunud koondamise või vallandamise tõttu. Viimane näitaja on teistes vanuserühmades oluliselt madalam.
Teiste riikide kogemused näitavad, et vanemaealiste hõivet oluliselt takistavad tegurid on tööandjate eelarvamuslikud hoiakud, mis on aga enamasti põhjendamatud ning ebaõiglased. Arvestades rahvastiku vananemisega kaasnevaid muutusi, ei ole taoline suhtumine kuigi jätkusuutlik. Veelgi enam, vanemaealisi tõrjudes jäädakse ilma lojaalsest, kohusetundlikust ning kogenud töötajast. Kuna täna ei ole meil täpselt teada, millised on tööandjate hoiakud vanemaealiste töötajate suhtes ning kas esineb diskrimineerimist, on sotsiaalministeeriumil plaanis 2012. aastal Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel läbi viia uuring, mis peaks andma sellele küsimusele vastuse.
Avatud taotlusvooru projektides vanemaealistele tegevuste planeerimisel tuleb silmas pidada, et tegemist on väga heterogeense sihtrühmaga, kelle puhul joonistuvad välja erinevad töötamist takistavad tegurid – igaühel oma haridustee ja töökäik, lisaks terviseprobleemidest tulenevad erisused. Seetõttu tuleb neile suunatud meetmete osas pöörata tähelepanu inimeste individuaalsetele vajadustele. Vanemaealistele suunatud tööturumeetmete osas on oluline motivatsiooni ning eneseusu tähtsuse rõhutamine, sest just nendest jääb neil enim puudu. Rahvusvahelise kogemuse põhjal võib öelda, et oluliseks peetakse koostööd erinevatel tasanditel, tänapäevaste tööotsimiskanalite ja -meetodite tundmist ning karjääri planeerimist.
Noorte vanusegrupp on kahe aastaga kahanenud ligi 16 000 inimese võrra, samal ajal on nende töötus püsivalt kõrge. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta kolmandas kvartalis selles vanusegrupis töötuid ligi 18 000, sh registreeritud töötute arv küündib ligi seitsme tuhandeni. Majanduskriisi tingimustes on noored töökogemuse vähesuse tõttu üks haavatavamaid sihtrühmi. Nende hõivatust mõjutab väga tugevalt omandatud haridus – kõrgharidusega noorte töötus on ligi 2,5 korda väiksem kui nendel, kellel puudub keskharidus.
Pidades silmas nii muutuvat demograafilist situatsiooni kui ka tööturu olukorda, on oluline pöörata tähelepanu mitteaktiivsetele noortele, kes ei osale õpingutes. Tuleb leida sobivad lahendused ja rakendada õigeid meetmeid, et noored ei loobuks tööotsingutest ega kaotaks lootust leida tööd. Noortele suunatud projektides on oluline koolituse ja tööpraktika kombinatsioon. Enne koolitusele suunamist tuleb osaleda tööpraktikal, mida võib tinglikult nimetada ka tulevase eriala tutvumispraktikaks. Kui noor soovib õppida uut eriala või tal puudub õpitud eriala, siis on esmalt vajalik koostada noorele karjääriplaan, kus peab selguma ka koolituse soov.
Avatud taotlusvooru eeliseks riikliku programmi ees võib pidada paindlikkuse võimaldamist tööturuteenuste osutamisel. Seeläbi on võimalik arvestada iga kliendi individuaalseid vajadusi. Just seda taotlusvoorule esitatavatelt projektidelt ootamegi.
Helen Kirs,
sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist
