Riik jätab raamatukogude rahastamisskeemi samaks, kuid annab juhiseid

Kultuuriministri otsus varustada raamatukogud ostunimekirjadega võib niigi nappi raamaturaha veelgi vähendada.

Riik eraldab 2012. aastal 1,566 eurot inimese kohta, mis korrutatakse raamatukogu teeninduspiirkonnas elavate inimeste arvuga. Kui varem võisid raamatukogud eraldise eest soetada teavikuid omal valikul, järgides siiski üle–eestilisi komplekteerimispõhimõtteid, siis edaspidi tuleb nimekiri ette võtta. Pool riigi antud rahast tuleb kulutada väärtkultuuriväljaannetele ja eesti väärtkirjandusele.

Sisult ei tohiks see midagi muuta, sest aasta lõpus raamatukogudes juba ringelnud veidi alla poolesaja nimetusega kontrollnimekirja järgi (loetles kultuurkapitali preemia nominente) on Läänemaal suurem osa prioriteetseks peetavat kirjavara olemas.

„Üsna vähe oli seal teoseid, mida meil ei ole,” ütles Läänemaa keskraamatukogu direktor Ilme Sepp. „Kui arvatakse, et me neid ei osta, siis — ostame ikka küll, ja rohkem kui poole raha eest.”

Sama kinnitas ka Tiina Ulm Lihula raamatukogust, kuigi kokkuhoiurežiimi tõttu tuleb valida. „Kui ilmub suur ja kallis valikluulekogu, aga meil on selle autori luuletused enam–vähem olemas, siis sellest kogust me muidugi loobume,” ütles Ulm.

Ulm leidis, et kõik taandub ikkagi rahale, mitte raamatukoguhoidjate oskamatusele valida. Ta ei näe tantsul nimekirjade ümber erilist mõtet. „Võib–olla on tõesti kuskil läinud nuripidi, nii et kedagi on vaja hoida jala– ja käeraudades, et ta valesid liigutusi ei teeks, aga ma ei usu seda eriti,” arutles Ulm.

Ulm lisas, et kui raha oleks rohkem, poleks tal midagi nn valmispaketi vastu.

Just raha poole pealt aga võivad raamatukogud nimekirjade tõttu sattuda senisest halvemasse seisu, nii et niigi napid vahendid kahanevad veelgi. Kui seni kehtis põhimõte — mida vähem teenindatavaid, seda vaesem kogu —, siis nüüd satuvad löögi alla ka n–ö piiripealsed, 500–600 elanikuga teeninduspiirkonna kogud.

Üle 500 elanikku teenindavad raamatukogud peaksid riigi toetuse eest edaspidi soetama kõik SA Kultuurileht väljaanded, samuti Kultuurkapitali toel väljaantavad kultuuriajakirjad, kokku ligi paarkümmend nimetust.

Võrdne pakett tuleb osta nii 501 kui ka 1001 inimesega teeninduspiirkonnaga raamatukogul, raha aga on esimesel poole vähem.

Täispaketi peaks ostma näiteks Kullamaa (900 elanikku) raamatukogu. „Minule tundub küll, et see ei ole rahaliselt võimalik, kuigi ministeeriumi pressiteates nii väidetakse,” ütles Ilme Sepp.

Kullamaale riigi antud 1440st pool on 720 eurot. SA Kultuurileht väljaannete (ühes eksemplaris, 11 väljaannet) kõige odavam kogupakett maksab 224 eurot, teiste nimetatud väljaannetega kokku 350 eurot. Seega saab Kullamaa osta riigi raha eest raamatuid 272 euro ja 50 sendi eest kvartalis, kuhu peavad mahtuma ka täispaketi nn sundnimekirja teosed.

Kui riigi poolest veel maha arvata 2010. aasta Kultuurkapitali preemia nominendid, mis Sirbi arvutuste järgi maksavad 330 eurot, jääb kvartali kohta alles 190 eurot. Nimekiri ei koosne aga sugugi ainult nimetatud nominentidest.

Sõltub omavalitsusest

Läänemaa raamatukogud on ostnud perioodikat seni omavalitsuste eraldatud raha eest, nii et riigi eraldis on jäänud puhtalt raamatutele. Vallati eraldati selleks 2011. aastal 800–2200 eurot.

Lihula raamatukogu on seni tellinud kõiki nimekirjas olevaid kultuuriväljaandeid peale Õpetajate Lehe, 2012. aastal tuli raha ja lugejate puudusel loobuda Teater. Muusika. Kinost.

„Nüüd sõltub omavalitsusest, kas ta liidab seni perioodikale eraldatud summa raamaturahale või ei tee ta seda mitte,” arutles Tiina Ulm.

Et Lihula raamatukogu on erandlik, koosnedes kokku neljast — Kirbla, Tuudi, Metsküla ja Lihula — kogust, aga on juriidiliselt üks asutus, tekib kummaline seis, nõutu peaks nagu olema ainult ühes reaalses kogus.

„Mitte miski ei kohusta mind ostma riigi raha eest igasse harukogusse kultuuriajakirju,” ütles Ulm.

Seni on 240 teenindatavaga Metskülla tellitud Loomingu Raamatukogu ja Vikerkaart. Hea tava järgi on lugejate eelistusest iga (harukogus) saanud vähemalt ühe kultuuriväljaande.

Nii ehk naa — kuni pole konkreetseid nimekirju, kohalike omavalitsuste aastaeelarved on suures osas vastu võtmata ja riigil raamatukogudega lepingud sõlmimata, jääb õhku hulk küsimusi.

Pole teada, kui palju jääb edaspidi raha uudis– ja (väärt)tõlkekirjanduse ostuks, meelelahutusest rääkimata. Pole teada, kas peale raamatute jääb raha ka väärtfilmidele ja –muusikale, millest praegu ei räägi keegi mitte midagi. Pole teada, kas ja kui suur hulk eesti väärtkirjandust küll ostetakse, kuid jääb seisma maakogude riiulitele, sest see pole lugejaile jõu– või meelekohane.

Läänemaa pisimas, Liivi raamatukogus on seni väärtajakirjadest käinud Täheke ja Teater. Muusika. Kino. Raamatukogu juhataja Helme Vendel ütles, et suures osas õpilastest ja pensionäridest lugejad küsivad ikka eesti kirjandust nagu Tohvrit ja Luige „Varjuteatrit”.

Vendel arvas, et nii mõnigi tulevane nominent (ühtegi lugejat ja nominenti arvustamata) võib väikeses kohas tõenäoliselt jääda lugejateta.

Plaani järgi peaks Liivil edaspidi asendama Tohvri näiteks Keel ja Kirjandus kui kolmas alla 500 teenindatavaga kogule nõutav kultuuriajakiri. „Ei oskagi praegu sellest asjast midagi arvata. Eks paista,” ütles Vendel.

Läänemaal on kokku 21 külaraamatukogu, millest pool asub alla 500 elanikuga teeninduspiirkonnas. Üle 1000 teenindatavaga kogusid on kaks: Haapsalus ja Lihulas.

 

ETTEKIRJUTUSED
SIHTOTSTARBELISE RIIGITOETUSE KASUTAMINE

Kogu riigi toetussumma rahvaraamatukogudele teavikute ostmiseks on 1,677 miljonit eurot, millest 50 protsenti on mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks:

Kultuuriajakirjad raamatukogudesse:
SA Kultuurileht väljaanded: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Õpetajate Leht, Sirp, Täheke, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar.

Hinnatud raamatud raamatukogudesse:
• Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad ja nominendid (igas kategoorias viis–kuus nominenti, kategooriad: ilukirjanduslik proosa, luule, laste– ja noorsookirjandus, esseistika, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, vabaauhind);

• riigi kultuuriaastapreemia saanud raamatud.

Auhinnatud raamatutest valida järgmiste auhindade laureaadid:
• Balti Assamblee kirjandusauhind,
• Euroopa Kirjandusauhind (kas Eesti autor või tõlked),
• Põlvepikuraamatu laureaadid,
• Paabeli Torni auhind,
• Aasta Rosin,
• Nukitsa auhind,
• Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev lastekirjanduse ja noorsooromaanivõistluse auhinnatud tööd,
• konkursi „25 kaunimat raamatut + 5 kaunimat lasteraamatut” auhinnatud tööd.

Kultuurkapitali toetatavad kultuuriajakirjad, näiteks:
Hea Laps, Tallinn, Võšgorod, Tuna, Värske Rõhk, Tegelikkuse KesKus, Raamatukogu.

Valik kultuuriministeeriumi programmidest (sh kultuuriruumid) toetust saanud trükiseid.

Valik Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitusi
(Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital soovitab juba raamatut toetades osta need ka rahvaraamatukogudesse. Nii saavad kirjastused planeerida tiraaže, hind tuleb odavam ja raamat ei saa otsa, enne kui raamatukogu selle avastab.)

Valik teoseid sarjast Eesti Mõttelugu.

Valik teoseid sarjast Avatud Eesti Raamat.

Allikas: Kultuuriministeerium