Valla haljastustöötaja murdus tähelepanu all

Seoses Olev Peetrise vastuskirjaga Heiki Magnusele 28. detsembril avaldame Lääne Elu paberlehes 10. detsembril ilmunud artikli.
 
 
Mitte keegi ei ole Ridala vallavolikogu silmis pälvinud sellist tähelepanu kui tavaline haljastustöötaja Heiki Magnus.

Kolme viimase aasta jooksul on Magnus olnud volikogus jutuks vähemalt kümme korda — keskmiselt igal kolmandal–neljandal istungil.

Novembris sai Magnusel sellest tähelepanust villand ja ta saatis volikogule avaliku kirja, mis ongi netis koos volikogu novembriprotokolliga.

Kiri lõpeb teatega töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Heiki Magnus leiab, et tema töö jätkamise on teinud võimatuks volikogu halvustav suhtumine.

Miks volikogu vaenab üht reatöötajat?

„Mõõt sai täis,” lõpetab Magnus 16–leheküljelise kirja ja nõuab vääritu kohtlemise eest kolme kuu töötasu ning kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest.

Vallavanem Toomas Schmidt ütles, et vald ei maksa kompensatsiooni ja vaidlustab selle nõude kohtus.
„Vallavalitsus peab oma alluvaisse karmimalt suhtuma,” hurjutas volikogu esimees Olev Peetris volikogu viimasel istungil Magnuse tööandjat.

Magnusest sai Ridala valla haljastustööline mais 2008, aga juba sügisel on volikogule silma jäänud tema ametinimetus — haljastusjuht. Kas ta siis ise tööd ei teegi, imestab üks volinik ja soovitab nimetuse ära muuta. Magnus võiks olla haljastuse eestööline. Teine volinik muretseb, mida haljastustöötajad talvel teevad.

Magnuse meelest näitavad need küsimused volinike eluvõõrust. Kas siis juhid ei teegi tööd? Haljastustöötajad on ka kalmistuvahid ja seal jagub tööd aasta ringi, sest talvelgi maetakse ja käiakse kalmistul. Talvel lõigatakse puid ja võsa, lükatakse lund, korrastatakse masinaid, selgitab Magnus oma kirjas. Pealegi on talvel haljastustöötaja ametis vaid poole kohaga, talve peale jääb ka üks puhkusekuu.

Kui hooldada on 30 hektarit pinda ja see on 20 tükis, ei ole  tööpuudust ei suvel ega talvel, leiab Magnus.

Paar kuud hiljem, 2008. aasta lõpus võtab volikogu esimees eelarve esimesel lugemisel üles külajutu, et Magnus kasutab oma metsas puude tegemisel üldkasuliku töö (kriminaalhooldusel inimesed — toim) tegijaid.

Volikogu esimees märgib mitmel korral, et haljastustöötaja personaalküsimus ei ole see tase, millega volikogu peaks tegelema, see on vallavalitsuse asi. Seepärast on ka kõik Magnust puudutavad jutud räägitud n–ö tagaselja, heal juhul on lubatud vallavanemal ette lugeda Magnuse seletuskirja.

Nüüd õiendabki Magnus oma avalikus kirjas kolme aasta taguse süüdistuse ära. Tema meelest ei saa külajutu levitaja olla keegi muu kui Peetris ise, kes tol laupäeval temast mööda sõitis ja isegi tere ütles. Oleks siis võinud juba küsimuse ka esitada, mitte hiljem anonüümset küsijat etendada. Magnuse sõnul lõikas ta võsa laupäeval ja koos tuttava külamehega.

Volikogule tuleb signaal signaali järel

Paar kuud vaikust ja märtsis 2009 on Magnus jälle volikogul hambus. „Kas info Heiki Magnuse kohta vastab tõele?” küsib volikogu esimees Peetris.

„See info Heiki Magnuse kohta ei vasta tõele,” vastab vallavanem Toomas Schmidt ja loeb ette Magnuse seletuse. Milles Magnust süüdistati ja mida seletuskiri sisaldas, volikogu protokollist ei selgu.

„Seda ei küsitud Heiki Magnuse kohta paha pärast,” võtab Peetris pärast kirja ettelugemist tuure maha. „Inimene, kes on omavalitsuse süsteemis tööl, peab arvestama, et tema tegemiste vastu on inimestel ülisuur huvi. Mulle tuli signaal ja sellele tuli vastus saada.”

Magnuse kaitseks ütleb sõna volikogu liige Aare Tamm: „Heiki Magnus on teinud väga suure töö haljastuses. See on kõigile näha, kes vallas ringi liigub.”

Suvel 2009 kontrollib revisjonikomisjon vallas tehtavat haljastustööd. Reimo Nebokat nendib akti volikogule tutvustades, et töö on hästi tehtud, aga tuleb sisse seada päevikud ja haljastusjuhi asemel võiks võtta tööle kaks  inimest.

Niisiis, kõne all on Magnuse palk. Magnus kommenteerib seda nüüd oma avalikus kirjas, et tema kuutöötasu oli kokku 9500 krooni, sh on pool töökohta haljastuses (5031 kr) ja pool kalmistuvahina (4474 kr). Kui haljastustöö jagada kahe inimese vahel, siis kui palju head tööd võiks loota inimestelt, kes teenivad 2500 kr kuus, küsib Magnus nüüd.

Volinikud nurisevad, et Paralepas ja Uuemõisas Ehitajate teel pole haljastuse hooldamine kiita. Nad ei tea, et see pole valla mängumaa. Paralepas peaks teeääri niitma maanteeamet ja Ehitajate teel Lääne Teed. Küll aga on Magnus omal algatusel hakanud hooldama kergliiklustee ääri: 1,2 km Paralepas ja 4,2 km Uuemõisa–Herjava vahel.

Peetris nuriseb volikogus, et mullu jõululaupäeval, mil möllas lumetorm, oli Ridala uuel kalmistul lumest rookimata teid. Kahjuks või õnneks ei olnud uus kalmistu Magnuse töömaa, kuid solvununa tunneb Magnus end sellest hoolimata.

Isegi riigi valitsus manitses inimesi tuisu tõttu koju jääma, kuidas saab kalmistuvahilt nõuda, et ta suudab sellise tuisuga kõik teed puhtad hoida!

Päevik murrab kannatuse

Magnus paneb pahaks, et vallas on ainult tema see, kellelt nõutakse töö kohta päeviku pidamist ja ettenäitamist. „Justkui minu töö ei ole igaühele silmaga näha,” muutub Magnus üha trotslikumaks.

Kui Reimo Nebokat revisjonikomisjoni nimel temalt tänavu suvel päevikut näha nõuab, saadab Magnus ta pikalt, kuigi võiks selle ka ette näidata, sest  mitme aasta töö on tal märkmikkalendris kirjas.

Magnus keeldub märkmikku näitamast, sest tema ja vallavalitsuse vahel sõlmitud tööleping ei räägi päevikust mitte midagi. Sellest on rääkinud  vaid volikogu.

Vallavanem Toomas Schmidt tunnistab süüd ja teenib ära volikogu esimehe noomituse — alluvaisse tuleb suhtuda karmimalt.

„Ootasin ja lootsin, kõik päevad lootsin, et asi vaibub, et nähtav töö leiab oma, aga ei midagi, no mitte midagi ei ole muutunud,” tunnistab Magnus lootuste purunemist.

Volikogu on novembris Magnuse kirja ja lahkumisavaldust käsitledes pisut nõutu. Üksteise järel nendivad volinikud, et töö on hästi tehtud ja et asi on väga palju edenenud. Ka Peetris mainib, et ta pakkus Magnusele: võtku too oma kiri ja avaldus tagasi. Magnus ei võtnud.

Volikogu ei saa aga jätta ka märkimata, et Magnus on käitunud alatult ja üles kaevanud vanu asju. Detaile istungi protokoll edasi ei anna.

Mis mees on Heiki Magnus?

Magnus on küll valla palgal tavalise haljastustöölisena, aga ta ei ole kaugeltki tüüpiline tööline. Kui midagi ette võtab, siis ikka kire ja hasardiga.

Tema ja Aare Tamme eestvedamisel hakati tähistama valla ajaloos mäletamist väärivaid inimesi, kohti ja sündmusi. Mitu sellist mälestuspäeva pälvisid televisiooni ja kirjutava pressi tähelepanu. Näiteks end kümme aastat varjanud metsavennale August Nõmmikule sümboolse hauaristi paigaldamine Ridala vanale kalmistule. Rapla malev ja Endiste Metsavendade Liit annetasid talle Põrgupõhja lahingu mälestuse teeneteristi.

Magnuse eestvõttel on korda tehtud erakliku külamehe Albert Kallasmaa tahutud kivide ümbrused. Rahvas kutsus Albertit Bretiks ja kive Breti kivideks. Need on arvatud pärandkultuuri hulka. Aastatega võssa ja samblasse kasvanud kivide ümbrus on nüüd hooldatud ja kivid ise esile toodud, need seisavad täies uhkuses tee ääres Parilast Puiseni.

Magnuse ja Tamme eestvõttel mälestati Puise kandist pärit puuviljandusteadlast Aleksander Siimonit. Eesti Aiandusliit andis talle tänukirja.

Magnus valiti mälestuspäevade korraldamise eest läinud aasta sädeinimeseks ja aasta kultuuritegijaks. Kultuuritegija preemia 5000 kr eest korraldas ta sel aastal vabariigi aastapäevaks kontsertjumalateenistuse ja banketi, kutsudes esinema Lihula meeskoori.

Ärapõlatud aednik hakkab töötuks

„Eks ma võta elus esimest korda end töötuna arvele,” vastas Magnus küsimusele, mis saab edasi. „Kui ei taheta, et asjatundja tööd teeks, eks siis olen töötu.”

Volikogu esimees Peetris ei leia, et volikogu oleks Magnusele liiga teinud. Vastupidi, haljastus on Peetrise meelest just seepärast paremaks läinud, et töö on olnud teravdatud tähelepanu all.

„Ma ei leia, et kedagi oleks sihilikult kiusatud,” oli Peetris kindel ja leidis, et hoopis Magnus ei ole käitunud eetiliselt. Oleks ta päeviku esitanud, poleks probleemi olnud.

„Magnusel on hooldada nii palju objekte, volikogu tahtis, et oleks töödest ülevaade,” kaitses Peetris.
Peetris lubas vastata Magnuse kirjale volikogu järgmisel istungil detsembri lõpus.