Aasta esimese üheteistkümne kuuga on Läänemaal registreeritud 51 tööõnnetust, millest 36 olid kergete, 14 raskete tagajärgedega ning üks lõppes surmaga.
Tööõnnetustes sai kannatada 28 meest ja 23 naist. Kannatanu keskmine vanus oli 41 aastat, teatas tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni teabespetsialist Viivika Vilja.
Õnnetusterohkemad tegevusalad Läänemaal olid tööinspektsiooni andmetel tootmine (37%) ning jae- ja hulgimüük (18%). Kõige rohkem tööõnnetusi juhtus kontrolli kaotamisel masinate ja seadmete üle ning inimese kukkumise, libisemise või komistamise tagajärjel.
Läänemaal tööõnnetusi uuriva tööinspektor-uurija Marge Mäekivi sõnul peavad selliste tööõnnetuste ennetamiseks ja töökeskkonna parandamiseks endast parima andma nii tööandja kui ka töötaja ise. Töötaja selles osas, et teavitab tööandjat töökeskkonnas olevatest puudustest või vajadustest ning tööandja ei jäta töötajate poolt tehtud märkusi tähelepanuta vaid vastavalt võimalustele püüab töökeskkonda parendada ja edendada.
Teiseks oluliseks tööõnnetuste ennetamise meetmeks oleks töötajate täiendav tööohutusalane juhendamine.
"Paljude tööõnnetuste põhjuseks on ohutunde kadumine. Tööandja korraldatud tööohutusalane õppepäev või koolitus aitaks aga töötajatele meenutada õigeid töövõtteid ning väike teadmiste kontroll näitaks, kas töötajad ikka teavad kuidas seadmeid õigesti käsitleda," ütles ta. "See aitaks töötajail ka mõista, et vaatamata sellele, et tööd on tehtud 5 või 10 aastat ning on välja kujunenud teatav rutiin, ei pruugi see olla kooskõlas ohutute töövõtetega."
Näited 2011. aastal Läänemaal toimunud tööõnnetustest
Vahetuse meister vahetas pressil pakkekilerulli. Kannatanu pani uue kilerulli autotõstuki tõstekäppade peale ja sõitis tõstukiga pressi juurde. Kilerulli raamile tõstes jäi kilerulli kandevõll ühe otsaga pakkimismasina redeli pulgale kandma. Kannatanu läks kilerulli sealt kätega maha aitama, mille käigus kilerull libises redeli pulgalt ja parem käsi jäi tsentreerimisvõlli ja tõstuki tõstekäpa vahele, tagajärjeks parema käe sõrme luumurd.
Materjalide ettevalmistaja töötas nööripoolimismasinal. Kannatanu ei asetanud pooli vahetamisel kogumisvõlli fikseerimisjalga selleks ettenähtud alasse. Fikseerimisjalg libises alt, kogumisvõll kukkus vastu veovõlli ning töötaja vasak käsi jäi nende võllide vahele. Tagajärjeks vasaku käe kahe sõrme luumurd.
Koristaja koristas tootmistsehhi. Ventilatsioonitorult tolmu võtmiseks ronis kannatanu ratastel asuvale tootmiskärule, mis hakkas veerema. Töötaja kukkus, tagajärjeks parema jala sääre piirkonna lahtine luumurd.
Autojuht laadis auto pealt kaupa maha. Kauba autost mahalaadimine toimub autole paigaldatud tagaluuktõstukiga, mida autojuht ise vastava juhtimisseadme abil juhib. Üks kaubaalus hakkas kõikuma, mistõttu autojuht astus luugilt maha ning otsustas vasaku käega alust toetada, samas paremas käes oleva juhtimisseadisega luuki alla lastes. Kuna ta seisis luugile liiga lähedal, siis jäid tal jalg luugi serva ja asfaldi vahele. Tagajärjeks kahe varba pehmete kudede muljumine ning ühe varba luumurd.
Autojuht kukkus kauba mahalaadimisel kaubaauto luugilt alla, tagajärjeks ajusisene verejooks ja ajuturse, vasaku rangluu luumurd ning roiete hulgimurd.
Tööline läks puukuuri ülemist ust sulgema. Kannatanu pani redeli vastu puukuuri seina, ronis ca 2 meetri kõrgusele üles ja sulges ukse. Redelilt alla tulles libises töötaja jalg redeli pulgalt ning töötaja kukkus alla. Tagajärjeks vasaku jala kannaluu murd.
Allikas: Tööinspektsioon
Soovitan kontrollida haigla kõrval olevat ehitust, siis saate vastuse kuidas õnnetused juhtuvad?