Terra Maritima otsus Läänemaa Turismist välja astuda võttis ühenduselt kolm liiget ja võib edaspidi seada ohtu ühistel alustel turismiarenduse.
Seni on ühendusse kuulunud kõik maakonna omavalitsused. Nüüd otsustas kolm seni Terra Maritima kaudu ühendusse kuulunud valda jääda äraootavale seisukohale. Liikmeks astumise asemel makstakse ühendusele edaspidi tegevustoetust.
Sellega on Ridala, Hanila ja Martna loonud pretsedendi, mida võivad järgida ka teised omavalitsused. „See on võimalik ja lagundaks ühenduse,” ütles Läänemaa Turismi juhataja Anneli Haabu.
Haabu sõnul peaks turism arenema siiski ühistel alustel, mida lagunemine killustaks. „Loodame teiste liikmete mõistlikkusele,” ütles Haabu.
Vallad põhjendasid väljajäämist katusorganisatsiooni vähese huviga maapiirkondade vastu. „Niisugune oli volikogu otsus. Nimetagem seda vaatlusperioodiks. Nagu me kõik, peab ka Läänemaa Turism ennast tõestama,” ütles Hanila vallavanem Arno Peksar.
Peksari sõnul ei peaks Läänemaa Turism säärasest otsusest midagi kaotama, sest tubli pool muna on ühendusel käes. „Isegi terve muna, sest tegevustoetust maksame sama palju kui varem, kuigi liikmeõigusi ei ole,” ütles Peksar.
Sama tee valinud Martna ja Ridala heidavad turismiühendusele ette nähtava kasu puudumist ja Haapsalu–kesksust.
„Me ei suutnud leida seda uba, miks me peaksime liikmeks astuma, aga ei tahtnud ka ühist üritust põhja lasta,” ütles Martna volikogu esimees Hardi Rehkalt.
Turismiühendus müüb kogu piirkonda
Ridala volikogu esimees Olev Peetris vastas küsimusele, kas maavaldadel on Läänemaa Turismile etteheiteid: „Kas just etteheiteid, aga arvatakse, et on oldud liiga Haapsalu–keskne.”
Peetrise sõnul peaks olema otsus liikmeks mitte astuda Läänemaa Turismile stiimul, et ühendus ajaks rohkem maavaldade asja.
„Väitega, et me keskendume ainult Haapsalu linnale, ei tahaks ma küll kuidagi nõustuda,” ütles Anneli Haabu.
Haabu rääkis, et katusorganisatsioonina tegeleb Läänemaa Turism nii oma liikmete kui ka kogu maakonna turismiarendusega, mis juba iseenesest kätkeb endas valdade jaoks teatud vastuolu. „Kui vald küsib käegakatsutavat asja, siis katusorganisatsioonina ongi meil seda raske pakkuda,” ütles Haabu. Ka pole olemas mingeid aluseid, millega kasu mõõta. „Me pole lugenud, mitu küsimust küsitakse turismiinfokeskuses näiteks Nõva ja mitu Haapsalu kohta.”
Haabu selgitas, et Läänemaa Turism müüb ühistel alustel kogu piirkonda, mitte jupi kaupa üht või teist valda. „Viimasel ajal oleme tervikuna rohkem keskendunud välisturule,” ütles Haabu.
Haabu lisas, et ühendus püüab edaspidi pakkuda liikmetele ka konkreetset kasu.
Just viimane sai kaalukeeleks, et seni Terra Maritima kaudu ühendusse kuulunud Lihula otsustas astuda ise liikmeks, nii et kuulub uuest aastast lausa kahte ühendusse: Terra Maritimasse ja Läänemaa Turismi. „Me oleme sealt juba kasu saanud,” ütles Lihula volikogu esimees Tiina Lobja.
Turismiühendust ootavad ees muutused
Lobja rääkis, et vähem kui kuu aega tagasi paigaldati Penijõele puutetundlik infotahvel, mis ei ole vallale endale kindlasti olnud jõukohane. „Ise ei suudaks me välja anda ka trükiseid,” ütles Lobja.
Läänemaa Turismi näikse siiski ees ootavat muudatused, sest juba detsembris koguneval üldkogul on kavas moodustada komisjon, kes vaataks üle tuleviku rahastamismudeli ja tööprintsiibid. „Vaatame, mis aeg toob,” ütles Haabu.
Nelja Läänemaa valda ühendav Terra Maritima otsustas suvel, et astub uuest aastast juriidiliste segaduste tõttu (kuue valla koostöös sündinud ühingu liikmeist kaks asuvad Pärnumaal) Läänemaa Turismist välja. Otsus ähvardas Läänemaa Turismi ilma jätta veerandist oma liikmetest ja neljandikust liikmemaksust.
Raha on paralepa metsas suure kivi all. Kutsun kõiki laupäeval kaevetöödele!
kõigepealt peab inimestele töö leidma, kui on leib laual ja hing rahul, küll siis ka leidub aega isamaal tiirutada ja kauneid paiku külastada. niipea aga seda siin orjariigis ei juhtu
eelkommenteerijal siin tuline õigus, miks ei võiks teha väljasõite loodusesse, näiteks Haeska linnuvaatlustorni, või teha tiir peale Vormsile koos asjaliku giidiga, või viia inimesed Osmussaarele, või päeva jooksul külastada 3-4 mõisat. Ohh vaatamist – uudistamist oleks nii palju.
Onko Ridala kehittänyt, tuotteistanut ja markkinoinut Uuemöisaa, lentokenttää, ja Ungrua? Onko uima- ja piknik rannoille kulkuyhteydet kunnossa ja missä kunnossa rannat ovat ylipäätään? Onko turismin mahdollistavaa jätehuoltoa mietitty lainkaan? Pitäisikö kunnan auttaa golf kenttää? Kenttä vaatii ehdottomasti kunnostamista ja maisemointia, nykyisellään se ei vedä ketään puoleensa. Ja viimeisenä; mikä on palveluasenne Haapsalussa? Harmittavan usein hidas, kopea, epäystävällinen ja ylimielinen. Läänemaan turismin kehittäminen vaatii kaikilta uutta otetta ja asennetta.
Что? Финн, черт побери!
Niisama, kitsas ringis on olnud arutusel, et miks ei võiks Läänemaa Turism tegelda turismi müümisega kohalikule elanikule – et avastada üheskoos Läänemaa eri paikada ilu ja võlu. Et oleks kergem selgitada – toome näiteks Looduse Ombibussi. Nemad on muidugimõista väga aktiivsed rändurid (Tallinnas ja Tartus), aga Läänemaal ei vii keegi Läänemaa elanikke loodusejahile. Ahoi!
huvitav kuidas saab laguneda asi mida mitte kunagi pole toimivana olemas olnud.