Täna, 7. novembri õhtul avatakse üheaegselt viies linnas Eesti skautluse 100. juubeliaasta.
Avamisele on oodatud kõik – nii skaudid ja skaudisõbrad kui ka need, kes skautidest veel midagi ei tea.
Kella kuuest alates on kahe tunni jooksul võimalik osa saada skautlikust tegevusest ja Skype'i vahendusel luuakse ühendus kõigi toimumispaikade vahel, et saata tervitus teistesse Eesti linnadesse ja luua omal moel kogu Eestit hõlmav skautluse sünnipäevapidu.
Juubeliaasta avamisüritus toimub viies Eesti linnas üheaegselt ja ühe kava järgi.
Tallinnas toimub üritus Vabaduse väljakul, Tartus Toomkiriku varemetes, Pärnumaal Kilingi–Nõmme algkooli hoovis, Haapsalus piiskopilinnuse varemetes ja Rakveres linnuse varemetes.
Eesti skautlus 100. juubeliaasta koordinaatori Monika Ojala sõnul on avamisürituse eesmärk teavitada avalikkust ja skaute, et skautlus on Eestis olnud juba sada aastat ja skautluses on see „miski“, mis paelub kõiki olenemata soost, rahvusest, usust või vanusest.
"Skautlust kui omamoodi seiklust püüame tutvustada huvilistele terve 2012. aasta ja nii ka avamisüritusel," ütles Ojala. "Kavas on otselülitused teisesse linnadesse, skautlikud laulud, mängud ja loomulikult on osalejaid ootamas ka üllatused.
7. november valiti avaürituse toimumisajaks seetõttu, et just sellel päeval on Eesti skautluse rajaja Anton Õunapuu 124. sünniaastapäev,“ lisas Ojala.
Juubeliaasta juhtlauseks on „Eesti skautlus 100 – seiklusi täis rada!”.
Skautlus Eestis sai alguse, kui 1912. aastal alustas Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures tegevust esimene skaudiüksus Eestis, olles sellega maailma esimese poolesaja maa hulgas, kus 1907. aastal Inglismaalt Baden-Powelli algatusel alguse saanud skautlus kanda kinnitas.
Eesti skautluse arenguteel on oluline roll Anton Õunapuul, kelle sulest ilmus artikkel skautlusest ajalehe Peterburi Teataja lisas juba 1911. aastal. Hilisemad õpingud Helsingi Ülikooli Võimlemise Instituudis andsid vahetuma kogemuse skautluses ja Soome eeskujul asus A. Õunapuu propageerima skautluse ideid.
Tuntuks sai Anton Õunapuu Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Poeglaste Kommertskooli võimlemisõpetajana, kus ta asutas aastal 1917 skaudirühmad. Skautlus Eestis ja mujal maailmas arenes kiiresti ja 1922. aastal loodi Skautide Maailmaorganisatsioon mille asutajaliikmeks oli ka Eesti skaudid.
Seoses Eesti okupeerimisega 1940. aastal keelustati skautlus Eestis, osalt jätkati tegevust põranda all. Eesti skautluse tegevus jätkus pagulasskautlusena Saksamaal, Rootsis, hiljem Ameerikas ja Kanadas ning veel paljudes maailma paikades võõrsile siirdunud eestlaste eestvedamisel.
Skautlus Eesti taastati 1980ndate aastate lõpul, kui loodi uued skaudiüksused. Praegu on Eestis üks ühtne skaudiorganisatsioon – Eesti Skautide Ühing, mis on oma 1400 liikmega üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Skaute on maailmas kokku üle 30 miljoni.
