Artikli aluseks on riigikogus 27. oktoobril Inimarengu Aruande arutelul peetud kõne.
Eesti Inimarengu Aruande koostajad on ühtaegu ka head poliitikud selles mõttes, et kui mõned eelmised aruanded kiskusid toonilt minoorseks, siis seekordne tõstab pigem eneseuhkust. Nii on see tänu võrdlusfookusele, mis on tehtud Läti ja Leeduga. Meil läheb neist palju paremini.
Loodame siiski, et ka edaspidi kannustab meid tahe kõrgelt arenenud riikidele järele jõuda. Ühel pildil, mida aruande peatoimetaja Marju Lauristin riigikogu ees demonstreeris, rippus kõrge inimarenguga riikide esitosinas Kreeka. See pildistus oli küll pisut varasem: mull püsis, võlakriis veel ei räsinud. Tegelikult on päris huvitav vaadelda, kuidas hakkab võlakriis lähiaastatel erinevate Euroopa riikide inimarengut mõjutama. Meil võib olla eeldusi oma positsiooni parandada, kuid peamiselt selle arvel, et teisi tabavad tugevamad tagasilöögid.
Tegelikult on Eesti autoriteet ja positsioon nii eurotsooni kui ka laiemalt Euroopa Liidu riikide hulgas ootamatult kõrgele kerkinud. Seda lihtsalt sellepärast, et me saame hakkama. Meie rahandus on korras võrreldes nende riikidega, kellest me inimarengus seni tunduvalt maha jääme. Ma pole kindlasti ainus eestlane, kes on viimastel nädalatel sel teemal väliskolleegidelt komplimente kuulnud. Olen ikka vastanud, et jah, kõik on hästi, ainult meie inimesed saavad palju vähem palka, kui saadakse nendes riikides, kellele meid eeskujuks seatakse. Ometi on olemas lootus, et range rahapoliitika hakkab ka dividende tooma.
Muide, nii on see ka varem olnud. Inimarengu Aruandes avaldas mulle muljet leedulase Zenonas Norkuse artikkel, mis analüüsib neid lähtepõhjusi, miks on Eestil viimase kahekümne aasta jooksul Lätist ja Leedust paremini läinud. Meie kiire erastamine ei jätnud palju võimalusi korruptsiooniks. Raskuste kiuste hoiti riigieelarve tasakaalus ja koguti erinevalt lõunanaabritest isegi reservid, mis eelmise kriisi ületamiseks marjaks ära kulusid. Meie panganduse konsolideerumine ja välisinvesteeringute sissevool oli tõhusam. Lõpuks on ka meie poliitilised otsused olnud paremini prognoositavad ja tõeliselt rasketel momentidel kõigi vastuolude kiuste ka üsna üksmeelsed.
Kunagist loosungit „Plats puhtaks!“ meenutatakse meil tihti irooniliselt. Seevastu Norkus kõrvaltvaatajana arvab, et selle järgi tegutsemine oligi suurel määral edu alus, sest nii suutsime me nõukogude pärandist kiiremini vabaneda.
Kui Läti ja Leedu olukord on meist halvem, siis ei tohi see meid sugugi lohutada. Vastupidi, see on ohu märk. Kui Hando Runneli „ei saa me läbi Lätita“ poeesia keelest poliitika keelde tõlkida, siis tähendab see lihtsalt seda, et iseseisev ja tugev Läti rahvusriik on Eesti iseseisvuse parim tagatis.
Madal sündivus ja väljaränne ohustavad kõiki kolme riiki. Kui probleem on Leedus ja Lätis teravam kui meil, siis peame endale meenutama, et meie tagamaa on veel kitsam, oleme kõige väiksem rahvas. Inimarengu aruanne pöörab esmakordselt eraldi tähelepanu keeltele ja keelepoliitikale. Meie keelte staatus on kahekümne aasta jooksul küll tõusnud, kuid omakeelse kõrgkooli, teadusterminoloogia ja kultuurivara säilitamine pole muutuvas maailmas kerge ülesanne.
Lõpetuseks osutan ühele kainestavale hoiatusele poliitilist arengut puudutavas peatükis: „Eesti näiline stabiilsus peidab ka nõrkusi, sealhulgas ohtu üle institutsionaliseeruda“. Ma küll ei arva, et „üle institutsionaliseerumine“ on hea mõiste – see on samavõrd liigkeerukas, nagu on sealsamas üle korratud kummitempli kujund lihtsustav. Sisuldasa käib aga jutt sellest, et erakonnad on järjest suletumad, võim konsolideerub, meil on järjest vähem dialoogi ja ühiskonnasisest dünaamikat.
Andres Herkel,
riigikogu liige (IRL)
propagandist 04.11.2011 11:29 vastan nagu on: head kundalased. meie, isamaalised respubli-kaanid hoolime teie häältest väga. meil oli teie häälte võitmiseks lausa kihvt kampaanai – kodukulud kontrolli alla! selle raames vilistasime irli ja hr.mõisa poolt erastatud tallinna vee erastamislepingule ja sunnime ettevõtjat vähendama vee hinda. selle raames saavad tallinna pensionärid lausa 1 eurot kuus kokkuhoidu!!!! tervelt 1 euro jääb kätte, et saaks maksta 40% tõusva sooja ja 20% tõusva elektri eest! kas me siis ei hooli? ka tallinnas tõuseb paljudele tarbijatele soojahind. see on vabaturumajandus. midagi pole teha. mis siis, et aktsiisid, käibemaks ja dotasioonipoliitika on meie ja teiste riigikogu parteikampade… Loe rohkem »
Peale häma sellelt IRL-ilt ju oodata polegi! Refi taskupuudlid.
klounid büünel . Räägib pika jutu maha midagi ei ütle. Ma oleks tahtnud kuulata seda mida sina Erkel oled teinud selleks et erakonnad on järjest suletumad ei oleks, kas viite oma peakorterid nüüd kiriku või kõrtsi õuele või säästumarketi trepile. Võim konsolideerumise all võib mida iganes välja mõelda mida see tähendab. Meil on järjest vähem dialoogi ja ühiskonnasisest dünaamikat – äkki räägid talupoegadele maakeeli mis loom see võimu konsolideerumise ühiskonnasisene dialoogi dünaamika sinu jaoks tähendab ? Ära aja häma.