8

Lauri Luik: Viime Eesti hariduse Põhjamaade tasemele

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Eesti õppurid peavad saama parima võimaliku hariduse ning leidma efektiivse rakenduse tööturul. Need on kaks peamist sihti, mille oleme endile uut kõrgharidusreformi kavandades seadnud. Efektiivne rahastamine, maailmatasemel õppejõud, motiveeritud tudengid, tänapäevane taristu ning tihe koostöö erasektoriga on aluseks, et saaksime seatud sihtideni püüelda ja nendeni ka jõuda.

Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Reformierakonna jaoks on oluline, et ühelgi võimekal inimesel ei jääks haridus omandamata finantsiliste raskuste tõttu. Seepärast peame vajalikuks suurendada tublide noorte võimalusi omandada kõrgharidus maksumaksja kulul.

Haridusministeeriumi poolt välja käidud reformikava kohaselt oleks õppimine avalik-õiguslikus ülikoolis eestikeelsel õppekaval maksumaksja kulul kõigile neile tudengitele, kes ületavad lävendi ja läbivad õppe täismahus (30 EAPd semestris). Oma raha eest saaks õppida erandkorras eksternina, kuid sellisel puhul ei käsitleta õppurit üliõpilasena. Need, kes ei täida õpet etteantud mahus, peavad tegemata jäänud ainepunktide eest maksma.

Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna täna moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata.

30 EAP täitmise nõue igal semestril välistab tudengitel võimaluse näiteks samal ajal tööl käia. See piirang ei ole kuigi liberaalne ja võtab tudengilt võimaluse erialast praktikat saada ning lisakapitali koguda. Rääkides elukestva õppe arendamisest ning vaadates trende, kus vanemate kui 25aastaste tudengite hulk kasvab, on igal juhul ratsionaalne täismahu nõuet langetada näiteks 75-80%-le ehk siis 22-24 punktini. Tagamaks seejuures aga paremat kvaliteeti, oleks mõistlik lisada kvantiteedinõudele ka kvaliteedikriteerium, näiteks keskmine hinne vähemalt 3,8.

Kuna eelnõu järgi oleks õpe maksumaksja kulul vaid eestikeelsel õppekaval (koos mõningaste eranditega), peame enne seaduse jõustamist selgeks tegema erandite võimalused ning kaaluma läbi antud muudatuse mõjud. Kas ei või juhtuda näiteks seda, et üliõpilased, kes maksumaksja poolt makstava õppe latti ei ületa, suunduvad otse ingliskeelsele õppele või hoopis mõnda muusse riiki?

Lävendite tekkimisel on tarvis üle vaadata tänane riigieksamite süsteem. Kui ülikooli hakatakse võtma ühtsete sisseastumiskatsete alusel, siis kas riigieksamite süsteemi enam sellisel kujul üldse tarvis läheb? Leian, et sellisel puhul võiks riigieksamid asendada koolieksamitega. Mis saab aga siis, kui lävendi ületab prognoositust kaks korda enam tudengeid? Kust võetakse lisaraha?

Täna toimiv riikliku koolitustellimuse süsteem on oma aja ära elanud. Seda on tunnistanud mitmed osapooled, kellega oleme seaduseelnõu menetledes suhelnud. Selle asemel kavandame üleminekut tulemuslepingute süsteemile. Selleks, et väljund tööturule oleks võimalikult adekvaatne, on oluline senisest enam kaasata eraettevõtjaid, kes oskavad turusituatsiooni kõige paremini prognoosida. Riigi jaoks strateegiliselt olulised erialad reguleeritakse samuti tulemuslepinguga. Meelitamaks tudengeid õppima näiteks õpetajaks või eesti keele filoloogiks, on kavas luua n-ö motivatsioonistipendiumid.

Reformikava näeb ette, et riik sõlmib tulemuslepingud vaid avalik-õiguslike ülikoolidega. Senised riigitellimuslikud õppekohad erakoolides kaovad, mistõttu kaob ka raha. Juhul, kui ka erakool soovib analoogseid tulemuslepinguid, peab viimane vastama kõigile avalik-õiguslikule ülikoolile seatud nõuetele. Ilmselge on aga see, et ükski erakool ei hakka selle tarvis oma eksistentsiaalset olemust muutma. Leian, et erakoole tuleks kohelda avalik-õiguslike ülikoolidega võrdsetel alustel. See tähendab, et koolid on võrdsed, olenemata omandivormist. Ka erakoolidel peab säilima võimalus riigitellimusele kandideerida.

Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi tänasest suuremas mahus. Kindlasti tuleb ka edaspidi rõhku panna erakapitali kaasamisele läbi õppelaenu süsteemiarendamise ja maksuvabade haridusfondide propageerimise.

Fakt on see, et kõrgharidust tuleb reformida. Seda eelkõige seetõttu, et Eesti inimesed saaksid parima võimaliku hariduse ning leiaksid efektiivse rakenduse tööturul. Usun, et kui jõuame üksmeelele eelpool mainitud valikutes, siis oleme astunud suure sammu seatud sihtide suunas.
 

Lauri Luik,

riigikogu kultuurikomisjoni liige (Reformierakond)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Lehelugeja
Lehelugeja

Miks toimetus raiskab pinda sellisele rämpsule.

kes on refi võimekas
kes on refi võimekas

parteipiletiga noor või mõni pepupoiss

Haapsalust
Haapsalust

Kas Riigikokku saavad kõik,kes tahavad?

Anonüümne
Anonüümne

kui on piisavalt raha ja tutvusi, siis ilmselt jah.

Haapsalust
Haapsalust

Kurb,et sellises riigis elame,kus sellised mehepojad riigi etteotsa satuvad ja ennast seal lolliks teevad.

Heli
Heli
Artiklis on juttu siiski kõrgharidusest ja selle reformimisest. Äsja magistriõppe lõpetanuna olen nõus, et täiskohaga töötaval pereinimsele peab jääma võimalus enesearenguks ja 22-24 EAP piir on selleks optimaalne. 30 EAP täitmine (vähemalt tsükliõppes) nõuab pingutust. Jah, selle teeb vast ära, aga Luige poolt väljapakutud kvaliteedinäitaja (keskmine vähemalt 3,8) võib sel juhul jääda täitmatuks… Midagi tuleb teha “üle jala”. Millest tundsin puudust magistriõppes? Mõnede õppejõudude tasemest – magistrandina soovisin teoreetiliste allikate käsitlemist märksa süvenenumalt ja enam, kui kontakttunni jooksul rakendatavat praktilist tegevust a’la rühmatöö. Iseseisva töö maht on niigi suur ja seepärast ei tohiks kontakttunde ninnu nännu peale raisata. Magistriõppesse ei… Loe rohkem »
öövastav demagoog
öövastav demagoog

aastad tagasi käis kõva kisa, et klassid on ületäidetud(30 ja enam õpilast), vaja oleks viia kusagil 20/25 õpilaseni, et õpetaja jõuaks ka lastega tegeleda. see eeldas, et Õpetajate vajadus oleks SUURENENUD, kuna klasse oleks rohkem tekkinud. nüüdDEMAGOOGITSETAKSE numbritega, et vaadake, aastal N oli õpilasi niipalju ja õpetajaid niipalju, nüüd on õpilasi vähem, aga õpetajaid ikka samapalju, vaja koondada. sügisel lehed kuulutusi täis – otsitakse õpetajaid.
riikliku demagoogia näidis on EEnergia, kes tõstab pidevalt igasugu ettekäändel el. hinda ja soovitab tarbijal KOKKUHOIDA, samas saades sadades miljonites eurodes kasumit.
aga äkki on mõnel tõesti talinabanana mnt. posti otsast vaadates parem ülevaade meie haridusest

ei ole õpetaja
ei ole õpetaja

Vii, kulla Luik, kes Sind keelab. Sinu erakond on 10 aastat võimul olnud – viige, tehke, korraldage. Ansip on viimastel nädalatel korduvalt rõhutanud, et koole majandatakse ebaefektiivselt. Mõistlikult majandades võiksid palgad tõusta lausa 30% (Ansipi väide). Asja serveeritakse nii, nagu oleks õpetajad ise selles ebaefektiivsuses süüdi. Kõik see on Sinu ja Su leivaisade tegemata töö. Hakka lõpuks tööle, Lauri Luik, ära hädalda ajakirjanduses.

wpDiscuz