Ridala kiriku kauaoodatud katuseremont algab lähinädalatel. Kiriku läbijooksvast katusest ja hallitavaist seintest on räägitud juba mitu aastat ja mitu aastat on ka riiklikust pühakodade programmist taotletud raha katuse remondiks. Seni tulemusteta.
Ridala kirik pole mitte lihtsalt pühakoda, vaid kuulub Läänemaa kümne tähtsama vaatamisväärsuse hulka. Ka Eesti mõistes on Ridala märkimisväärne arhitektuuri– ja kultuurimälestis.
Siit tõstatubki küsimus, kes peaks kultuuriväärtuste korrashoiu eest hea seisma. Kirikutel on üldjuhul kogudused, kuid sadu tuhandeid eurosid maksma minevat remonti ei suuda üks maakogudus, kus pole jõukaid annetajaid, omal käel ette võtta. Jääbki loota ainult riigile. Nüüd lõpuks avanesid pühakodade programmi kaudu ka riigi rahakotirauad ja loodetavasti ei sulgu need enne, kui Ridala kirik uue, korraliku katuse peale saab.
Tegelikult pole ka pühakodade programmile midagi ette heita, sest Eesti kirikute remondivajadused on palju kordi suuremad kui riigilt programmile eraldatav raha.
Programmi nõukogu on talitanud põhimõtte järgi, et niigi vähesest rahast püütakse ühel avariilisel objektil alustatud tööd lõpuni teha, enne kui uus käsile võetakse. Pole ju mõtet vahetada jupikest katust, kui teine pool ikka läbi laseb.
Teine põhimõte, mida pühakodade programmi nõukogu järgib, on, et vähemalt omaosalusega katsuatakse toetada neid aktiivseid kogudusi, kes püüavad muudest allikatest leida kiriku remondiks raha. Viimaste hulka kuulub näiteks Haapsalu Jaani kiriku remont.
