0

Fotonäitusel näeb pea kõiki Eesti kalaliike

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Merivarblase foto näituselt. TIIT HUNT
Merivarblase foto näituselt. TIIT HUNT

Noarootsi loodusinfokeskuses Pürksis saab näha Eesti Loodusmuuseumi bioloogi ja fotograafi Tiit Hundi näitust “Eesti kalad”.

“Eesti kalade nimestikus on 75 liiki koos paari sellisega, mis ei ole tegelikult kalad,” ütles Tiit Hunt. “Nendest peaks mul üles pildistatud olema vist 61.”

Näituse tutvustuse järgi ei ole tegemist tavapärase loodusfotograafiaga, sest lisaks paeluvatele mustritele, värvidele ja ilmetele, on kalad piltidel selgete liigimääramistunnustega. Ja seetõttu on kalad reeglina üles võetud kaldal.

“Reeglina ei ole meie kandis lihtsalt võimalik kalu vee all pildistada nii, et neil liigitunnused näha jääks. Tavaliselt paistab pildilt lihtsalt mingi kalapulk,” rääkis fotode autor.

“Mul on tekkinud võrgustik kalameestest ja keskkonna-asutustest. Kui kellelgi midagi huvitavat võrku jääb, annab teada,” lisas Hunt.

Kalu on bioloog pildistanud 1990. aastate keskpaigast. Vanim pilt, mis Pürksis väljas on, on suur tobias, mis on juhuse tahtel pildile võetud just sealsamas Dirhamis.

Läänemaa modell-kaladest meenub Tiit Hundile veel Peraküla ranna tursk.

Koomilisel kombel ei ole Pürksis näitusel kilu. “Mul on kilust pilti, aga mitte ühtegi nii head, et tahaks näitusele panna,” muheles fotograaf. Ülejäänud puuduolevad kalaliigid on haruldased või üliharuldased.

Kala pildistamine on hobi, mis nõuab pidevat valmisolekut. “Kell oli kaheksa hommikul, olin just Peipsilt tulnud, kui helistati teate, et Lääne-Virumaal on üks harjus välja püütud. Mida ei olnud teha, kui tahan pilti, tuleb kohale minna,” rääkis näituse autor.

Harjus tema jaoks Eesti kaladest ilusaim, tavalisematest kaladest aga roosärg. “Kõige targem kala paistab aga olevat säga,” jutustas Tiit Hunt. “Augustis sai üks mu tuttav kalur Nõval Rannakülas merest säga kätte. Sõitsin kohale, säga oli tiiki ootele pandud. Võtsin kala ja proovisin teda kuidagi pildistamiskõlbulikku olukorda mere ääres seada. Küll katsetasin, isegi mereveega akvaariumi proovisin, aga midagi ei tulnud välja. Lõpuks lõin käega – mine siis – ja lasin säga merre. Kala ujus 25-30 meetri kaugusele ja tuli siis kalda lähedale tagasi, nii et ma sain teda ilusti pildistada. Ujus natuke eemale kivide juurde ja nii, et sain ilusasti talle järele kahlata. Pildistasin, kuni fotoaparaadi kaart sai täis ja pidin seda kaldale vahetama minema. Alles siis kadus ära.”

Näitus jääb avatuks 14. oktoobrini.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz