Aivo Paljasmaa: Kanter — lunastaja, kes sammub allakäigutrepist üles

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Gerd Kanteri MMi hõbemedal kettaheites mõjus meeldiva üllatusena. Et olümpiavõitja võidab veel medali, pole ju iseenesest ootamatu. Me lootsime seda, kuid erilist usku ei olnud. Usk peidab endas aga tohutut jõudu. Õnneks uskus Kanter ise ja uskus ka tema treener Vesteinn Hafsteinsson. Pärast esmaspäevast eelvõistlust oli Hafsteinsson öösel 4–5 tundi mõelnud, mis nüanss segab Kanterit heiteringis oma võimeid realiseerimast. Hommikuks olevat selgus käes olnud ja treener asus hoolealust lihvima. Õhtusel lõppvõistlusel nägime areenil jällegi paari aasta tagust Kanterit, kes lausa sööstis heitlusse. Temast õhkus võitluskirge ja medalinälga.

Teist korda maailmameistriks tulnud sakslane Robert Harting oli Kanterile veel liiga kõva pähkel, kuid juba tunnistas meie mees, et järgmisel suvel Londoni OMil võib kõik vastupidi olla. See on väga lootustandev märk, sest juba paar aastat tundus Kanter olevat nagu mingi surutise all. Ta nagu oleks kaotanud selge sihi, mida edasi teha. Maailma tippudega võisteldes ei mahtunud ta üsna tihti isegi kolme parema hulka. Tänavu suvel juhtus seda mitmel korral. Kõrvalt vaadates oleks tahtnud hüüda, et ärka üles, mees! Selline loksumine kõrgseltskonnas pole sinu vääriline!

Kaks aastat tagasi Berliini MMil Kanter mitte ei võitnud pronksmedalit, vaid kaotas kuldmedali. Mullusel Barcelona EMil ei saanud ta üldse medalit. Nüüd Daegus aga Kanter võitis hõbeda, mitte ei kaotanud kulda.

Kas meie kettamees on uuel ringil ja alustab jälle tipu vallutamist? Igatahes sai ta praegu tugeva positiivse laengu ja olümpiavõidu kaitsmine tuleval aastal Londonis on reaalne. Peamine on usk ja seda peaks Kanteril nüüd piisama.

Kõva usk pidavat rähnipoja puu otsa ja mehe läbi halli kivi viima. See käib täpselt ka meie teise kettamehe Märt Israeli kohta. Võis nautida, kuidas aastaid maailma paremiku hulka pürginud Viljandimaa mees oli suutnud oma sportliku vormi täpselt MMiks ajastada. Neljas koht on talle väga kõva sõna. Ja mis peamine, Israel ise oli rahul ja õnnelik. Ta ei nutnud taga üsna lähedal helkinud pronksmedalit, vaid nautis oma võitluslikku ja täiuslikku sooritust. Ta tundis, et ta on mees, kellel ka kõige tugevamad peavad silma peal hoidma. Ka Israel vaatab lootusrikkalt tulevikku. Vaatame meiegi.

Kanteri hõbemedalivõit tuli väga õigel ajal. Kettameest võib pidada omamoodi lunastajaks.

Viimasel ajal, eriti tänavu on taevas halliks tõmbunud. Peale selle, et maailma tippspordis pole midagi säravat saavutatud, mõjus meile kõigile meelipärssivalt Andrus Veerpalu dopingujuhtum. Kõik see painab ja surub. Nagu põhjamaalastele kombeks, pole nagu kaugel aeg, kus hakkame jälle küürus käima ja altkulmu maailma vaatama. Ehk toob uue sära meie silmisse Kanteri hõbemedali helk. Ehk vähendab see meie kaamost ja patutunnet.

Lunastajate tee on teadagi okkaline. Kanter ise sammub praegu allakäigutrepist üles.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz