Foto Arvo Tarmula
Kui kusagil Eestis on üleujutus, oleme harjunud kuulma, et veetase on tõusnud nii ja nii palju üle Kroonlinna nulli. 2005. aasta jaanuaritormi ajal märgiti, et Pärnu üleujutus küündis 295 sentimeetrini üle Kroonlinna nulli. Ent üsna pea tuleb meil ümber harjuda, sest arvestuse aluseks võetakse Amsterdami null, kirjutab Eesti Päevaleht.
Mere ja sisevete puhul tähendab Amsterdami nullile üleminek seda, et kaartidel muutuvad kõik sügavusandmed madalamaks. Muutus pole kogu Eestis ühtlane, vaid kagunurgas umbes 15 cm ja saartel ligi 25 cm.
Selle muudatusega astub Eesti üsna kauaks venima jäänud sammu Euroopa poole, sest Eesti on üks viimaseid riike, mis veel Kroonlinna nulli kasutab. Kroonlinna null pandi paika juba 1840. aastal ning selle järgi arvestati veetaset ja kõrgusi endise Nõukogude Liidu aladel. Amsterdami null on tänapäevasem, arvestab keskmist veetaset paremini ja lülitab Eesti kogu ülejäänud Euroopaga ühtsesse süsteemi.
Igati mõistlik ja loogiline otsus.
Mis meil veel Nõukogude jäänused on? Asfalt Haapsalu tänavatel. Võtame üles-kruus ja munakivid asemele. Elamufond- need jõledad viiekordsed paneelikad tuleb samuti lammutada ja põllutäis suitsusaunu asemele….
Loobuma peaks hoopis sellest ametnike hordist kellel midagi tarka enam teha pole. Mõeldakse endale tööd välja ja see õnne ei too.
12.13, rààgid tòtt. See ametnike punt tuleks laiali lùùa ja kodakondsus àra vòtta. Nùùd ma pean siis jahiga merele minnes lisa rehkendusi tegema, sest meie madalates vetes loeb iga sentimeeter. ????
loobuma ka parempoolsest liiklusest, meetermõõdustikust, rahvusriigist, perekonna mõistest ja sugude liigitamisest
Küll sul on ikka eksistentsiaalne probleem.