Euroopa Komisjoni hinnangul pole Eesti meetmed seakatku vastu võitlemisel piisavad ning nii ohustab Eesti ka veel taudivabasid riike.
Euroopa Komisjoni novembris toimunud auditi esialgsed tulemused on murettekitavad, ütles Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andiukaitis oma kirjas maaeluminister Tarmo Tammele.
"Auditi tulemused toovad esile tõsised puudujäägid, mis seavad ohtu sigade Aafrika katku kontrolli alla saamise ning võivad kaasa tuua riski sigade Aafrika katku levikuks taudivabadele aladele," kirjutas volinik.
Ta ütles, et Eesti peab tegema kiireid ja otsustavaid samme, näitamaks huvipooltele, et Eesti täidab enda kohustust enda ja Euroopa Liidu territooriumi kaitsmisel. Andriukaitis tegi ka ettepaneku teha puuduste kõrvaldamiseks koostööd.
Veterinaar- ja toiduametist öeldi BNS-ile, et auditi kõige olulisem soovitus puudutas bioohutuse tagamist jahipidamisel ning sellekohastest nõuetest kinnipidamise kontrolli. Ameti teatel pöörab VTA seega bioohutusnõuete täitmisele metsas sel aastal erilist tähelepanu.
"Seakatku tõhusamaks tõrjumiseks metsast on oluline lisaks veterinaarteenistusele ka keskkonnaasutuste ja erinevate metsakorraldusega tegelevate organisatsioonide panus," ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Vastavalt maaeluministeeriumi kehtestatud reeglitele peab taudistunud alal metssea korjusega kokku puutunud inimene puhastama oma riided, jalanõud ning veoki ja samuti tuleb sigade katku diagnoosiga metssealiha säilitamise ruum ning lihaga kokku puutunud esemed, seadmed ning veokid desinfitseerida, märkis amet.
Taudistunud alalt leitud metsseakorjuse ja kütitud metssea ning neilt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste veol tuleb tagada lekkekindlus.
Käesolevast aastast kehtib nõue, et katku diagnoosiga metssea rümp tuleb hävitada AS-i Vireen käitlemistehases. Rümp tuleb metsas viia spetsiaalsesse konteinerisse, mis saadetakse käitlemistehasesse. Eesmärgiks on sedakaudu vähendada viiruse hulka looduses ning seeläbi teiste metssigade võimalikku nakatumist.
Veterinaar- ja toiduamet on soetanud ja andnud jahiseltside käsutusse 96 konteinerit ja 56 külmkambrit. Külmkambrid on mõeldud kütitud metssigade hoiustamiseks kuni seakatku uuringuvastuste saabumiseni, märkis amet.
"Oleme alustanud kontrollidega, kus pärast seakatku diagnoosimist võtab ühe või teise maakonna veterinaarkeskus ühendust jahiseltsiga ning samm-sammult kontrollib bioohutusnõuete täitmist nii-öelda lasust konteinerini," teatas VTA BNS-ile.
Maaeluministeerium on koostöös veterinaar- ja toiduametiga välja andnud bioohituse abinõusid meenutava plakati ning plaanib neid jagada ka jahiseltsidele jagamisel bioohutuse abinõusid meenutav plakat ning töös on hariva videomaterjali valmistamine, lisas amet. Samuti on VTA järelevalveametnikel on plaanis osaleda keskkonnainspektsiooni jahipidamise kontrolli alastel reididel, et kaasata töösse ka keskkonnainspektoreid.
Eestis diagnoositi esimene Aafrika seakatku juhtum 2014. aasta 8. septembril, mil Hispaaniast Euroopa Liidu referentlaborist tuli kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed kodusigade katkujuhud registreeris veterinaar- ja toiduamet 2015. aasta 21. juulil.
