Haapsalu linnavalitsus tutvustas täna neid, kes oma panuse andnud Haapsalu kultuuri-, haridus- ja sotsiaaltöö ning spordivaldkonna edendamisse. Sellisel kujul tunnustusüritust korraldab Haapsalu linn teist korda.
"Mööda Eestit ringi käies on mitmel korral inimesed ligi tulnud ja küsinud, et mis teil seal Haapsalus toimub. Keegi on jälle võitnud spordivõistlustel, on toimunud tore kontsert või avatud mõni ilus asi," ütles avakõnes Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Linnapea sõnul on ta siis vastanud, et Haapsalus elavadki tublid inimesed.
Tublimaid tunnustati 11 kategoorias ja parimatele kingiti Haapsalus elava klaasikunstniku Helen Orgla taiesed.
Haapsalu aasta õpetajaks kuulutati Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock, kelle õpilased on saavutanud häid tulemusi loomingulistel konkurssidel ja festivalidel. Brocki puhul tõsteti esile seda, et ta mõtleb suurelt ja huvitavalt ning see mõtlemine kandub ka kõikidesse tema ettevõtmistesse.
Tiina Brock ütles auhinda vastu võttes, et aasta õpetaja tiitel tuli talle tõepoolest üllatusena. "Ma ei hakka tagasi ajama. Olen teinud palju tööd, teen seda südamega ja teen ka edaspidi," ütles ta.
Haapsalu hariduselu edendaja titli pälvis lastekirjanduse uurija ja tundja, jutuvestja, kirjanik, kriitik ja arvustaja Krista kumberg, kes on andnud väga suure panuse Eesti lastekirjandusesse. Kumberg tunnistas autasu vastu võttes, et omade tunnustamine on alati kõige magusam.
Haapsalu kultuuritegija tiitli pälvis heli- ja valgustehnik Tiit Maivel, kelle on Haapsalu kultuuriürituste õnnestumisel suur roll. Maiveli sõnul ei pea ta ennast kultuuritegijaks, vaid pigem selleks, kes aitab kultuuritegijatel kultuuri teha.
Haapsalu kultuurielu edendaja tiitli pälvis MTÜ Maguskunst, kes juba mitmedat aastat täidavad tühimikku Haapsalu kultuurimaastikul rock-punkfestivaliga Rock Nektar. Esile tõsteti ka festivali sidumist heategevusega. MTÜ nimel autasu vastu võtnud Marko Kasepalu tunnistas, et tunnustus tuli neile suure üllatusena.
Haapsalu säravaimaks kultuurisündmuseks tunnistati Haapsalu raekojas kevadel avatud näitus "Suvorovi tänava naised", mis tutvustab moeajalugu läbi ühest Haapsalu vanast majast leitud rõivakollektsiooni. Näituse koostas Eve Otstavel ja kujundas Anneliis Aunapuu. Näituse koostööpartnerid olid Marju Heldema Haapsalu kutsehariduskeskusest ja moekunstnik Kai Saar.
Haapsalu aasta noorsootöötegija tiitli pälvis Innovatsiooni keskust vedav Angela Leppik. Leppiku puhul tõsteti esile tema innovaatilsust ja ettevõtlikkust, professionaalset suhtumist ja järjepidevat tööd noortega. Lõppenud aastast on Leppikul ja Innovatsioonikeskusel ette näidata mitu edulugu alates muinasjutufestivalist "Elas kord…" kuni ruuplaste ettevõtlusprojektini.
Haapsalu noortesõbralikuks teoks nimetati üritustesari „Omaloominguõhtu“, mille eestvedajaks oli Marika Aedviir. Aedviir lootis autasu vastu võttes, et nendest väikestest asjadest mida noored ette võttavad, olgu see siis luuletus, film või maal, saavad kunagi suured.
Haapsalu aasta sotsiaaltöötajaks kuulutati Lääne maavalitsuse pika staažiga lastekaitsja Kaasi Almers. Ta on üks neist, kes on alati olemas ja on oma laialdaste teadmistega abiks nii hädas olevatele peredele kui ka ka kolleegidele.
Haapsalu sotsiaalvaldkonna edendaja tiitli pälvis seenior- ja toolitantsu juhendaja Eha Toomsaar.Tema suureks teeneks on eakate toomine kodudest tantsupõrandale, mis on hoidnud aastate jooksul paljusid eakaid aktiivsete ja toimekatena.
Tunnustusüritusel tänati ka Haapsalu parimaid sportlasi, kes rahvusvahelistel võistlustel häid kohti saavutanud.
Linnavalitsuse tänukirja pälvisid vehklejad Katrina Lehis, Kristina Kuusk ja Sten Priinits ning nende treener Helen Nelis-Naukas; taekwon-do sportlane Aleksander Joonasing ja tema treener Andrei Jestin; maletaja Ottomar Ladva ja tema treener Kaido Külaots ning veteranide klassi võistlev lauatennisist Heikki Sool.
Üle anti ka konkursi "Värviline Haapsalu" preemiad Uus-Sadam 11 omanikule Marje Rohtlale, Õhtu kallas 7 omanikule Zemfira Tammikule, Mihkli 6 omanikule Hilja Kuusepuule ja Koidu 2 omanikule Marika Rebasele.
Vastsele Haapsalu elanikule Nele Ruulile anti üle Haapsalu kodanikuks registreerimise kampaania peavõit, 42tolline teler.
Fotod: Arvo Tarmula.
Mind jätkuvalt huvitab, mida on pr Täht nii halvasti teinud? Ma sooviksin konkreetseid juhtumeid, mitte lihtsalt hämamist, et kas te siis ise ei tea või küll tema ise teab jne. Minule isiklikult tundub, et Haapsalu hariduselu on heal tasemel, koole korrastatatakse, huviringid on väga soodsad võrreldes teiste linnade ja valdadega.
mis teinud on,mis teeb või tegemas on või teeb täpselt nii palju kui tema tagumine pool seda nõudmas on? Tähe-reform oli piisav,et vajadusel ammutada teadmisi Tähe valdkonnast. Soodsad huviringid ja korrastatavad koolid-riiklik gümnaasium,kumb nendst Tähe teema on ning rohkem ei saanudki või?
mida te siis imestate,vaadake,kes juhib riiki ja kuidas ja millised on selle juhtivpartei väärtused ja põhimõtted.Naiivsus ja sinisilmne usk ikka ruulib täiega.
Jutt jumalast õige. Tublide inimeste ette selline supivaras toppida on rahva mõnitamine. Linnapea vist arvas,et kui kuulutab Tähega jätkamist,jätkub elu sealt,kust enne nõnda nimetatud haridusreformi pooleli jäi. Selle inimese seigad ei unune ka enne järgmisi kohalikke valimisi.
Ennekõike aga muidugi õnne tublidele lugupeetud Haapsalu kodanikele.
mis haridusreformist te siin räägite? äkki valgustate meid ka sellest
Tark kutsuks enne valimisi Tähe kohalt tagasi. Arukas ei oleks teda alles jätnudki. Võin oma mütsi ära süüa kui sellele saagale vol 2 ei tule.Kahtlen et pensionieani rahulikult istuda lastakse. Kahju küll ei ole.
vehklejaid oleks võinud rohkem esile tõsta,sulasid massi sisse ja ei pandud tähele. maailmamedaleid ei tule meile iga päev.
Tublide inimeste pärast on ikka hea meel ,kuid tõsi, seda vana mõrda punases on ikka suht õõvastav näha. Kas ta ei peaks mitte “ekspert” olema!?
Lepime kokku,et järgmine kord Haapsalu linna hariduselu häbliplekk Mari-Epp Täht sellisel tunnustusüritusel inimesi õnnitlema ei hakka! Teda on piinlik vaadata. Las kannab Suklesele kabinetti kohvi.
Meri on põlvini, nali on nabani, pihus on pudelikael. Kooli ei lähe, kodu ei leina, miskit ei tee teie heaks.
Kusen ma vaid vastu kiriku seina, et jumal mu põlastust näeks. Siis, kui otsa lõpeb jook…
(Paneme punki, paneme punki!)
Algab revolutsioon!
(Paneme punki, paneme punki, punki!)
kui tublisi inimesi märgatakse, see teeb au Haapsalu linnale!