Piet Boerefijn: Eesti ühiskond on mõistnud, et raha ei ole kõige tähtsam

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Siinse toidupanga projektijuht Terje Vihur näitas Haapsalut külastanud Tallinna toidupanga koordinaatorile Ines Jakobsonile ja Eesti toidupanga tegevjuhile Piet Boerefijnile linna kauneid paiku. Foto: Nele Hendrikson
Siinse toidupanga projektijuht Terje Vihur näitas Haapsalut külastanud Tallinna toidupanga koordinaatorile Ines Jakobsonile ja Eesti toidupanga tegevjuhile Piet Boerefijnile linna kauneid paiku. Foto: Nele Hendrikson

Laupäeval külastas Haapsalu toidupanka Eesti toidupanga juhtkond koos Tallinna vabatahtlike töötajatega.

Haapsalu toidupanga projektijuht Terje Marie Vihur ütles, et kuigi siinsel toidupangal on peakontoriga tihe koostöö, tuldi nende tööd vaatama ja külla esimest korda.

Eesti toidupanga tegevjuht, tunamullu aasta kodanikuks valitud Piet Boerefijn hindas Haapsalu toidupanga tegevuse heaks. “Vabatahtlikke oleks juurde vaja,” kutsus ta läänlasi üles puudustkannatajaid abistama.

Vabatahtlike vähesus ongi Boerefijni sõnul praegu peamiselt väikeste kohtade probleem. Tallinnas on lihtsam – tudengeid, suuri asutusi ja organisatsioone on rohkem. Abis käivad ka teiste riikide vabatahtlikud; isegi vaid päeva pealinnas peatuvatel kruiisilaevadel leidub inimesi, kes otsivad maale tulles üles abikäsi vajavad organisatsioonid, sealhulgas toidupanga.

Eesti ühiskond tervikuna on Boerefijni hinnangul astunud viimastel aastatel suure sammu nõrgemate abistamise poole.

“Noores Eesti ühiskonnas peeti ülimaks raha,” ütles pea kaks aastakümmet siin elanud hollandlane Boerefijn, “nüüd saadakse aru, et see ei ole kõige tähtsam.”

Boerefijn tõi näite, et mitmetes suurtes firmades on saanud traditsiooniks toidupangal ja teistel abi andvatel organisatsioonidel abis käia.

Toidupanga idee on jagada toit sealt, kus seda on üle, sinna, kus seda vajatakse. Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavad tooted, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele, aidates nõnda kaasa raiskamise vähenemisele ja jagades toiduabi sinna, kus on sellest puudus.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
KA
11 aastat tagasi

… ei ole tähtis?! Aga see, kellel seda on (valitsus, riigikogu, riigiasutuste tippjuhid jne) ära jagama ka ei ole nõus. Järelikult …. on ikka tähtis küll!!! Tahaks väga teada, kuidas ilma hakkama saada, kas või kuidas oma orjakohustusi täita (maksud), et teatud seltskonnal seda va mammonat ikka rohkem oleks?!

eestlased on
11 aastat tagasi

toidupanga ideest hästi õppust võtnud, raha ei ole enam tähtis, jagame seda kreekale, hispaaniale jne, ise käime toidupangas toitu kerjamas ja endid alavääristamas

stjuuard
11 aastat tagasi

70% Eesti elanikest on sellega täitsa nõus, Kui raha ei ole, siis ei ole tal suurt tähtsust. Tiksutad oma päeva õhtusse ja kogu lugu,aga muidu tänuväärt ettevõtmine. Vabatahtlikega on nii et neid naljalt ei leia,sest nendel peab hästi kõva närvikava olema et seda vaesust ära seedida.