Silt: Kätlin Tamm

[caption id="attachment_312300" align="aligncenter" width="2000"] Haapsalu tuiksoone, Posti tänava allee jääb ette suurele teeremondile, mis tuleval aastal algab. Haapsallased Liina Viiret (kollases) ja Kätlin Tamm leiavad, et puude all on rahval mõnus jalutada ja et elujõus puudel on linnas suur väärtus ning seepärast peaks nad kindlasti kasvama jääma. Foto: Urmas Lauri[/caption] Teade, et Haapsalu Posti tänavalt võib rekonstrueerimise käigus kaduda üks puuderivi, ärritas nii haapsallasi kui ka maastikuarhitekte, kes pidid koostama peatänava eskiisi. Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul sõltub puude jäämine või mahavõtmine sellest, kuidas spetsialistid otsustavad projekti ellu viia. „Meil on soov teha jalgrattatee, ma ei kujuta ette ühtegi linna peatänavat ilma rattateeta. Praegu on küsimus, kuidas uus tänav maha joonistada,” ütles Mäesalu.

[caption id="attachment_306636" align="aligncenter" width="2000"] Metsakõne peab mükoloog Tõnu Ploompuu, kes viib kokkutulnud ka seeneretkele. Foto: Ave Maria Mõistlik[/caption] Pühapäeval kell 14 on kõik inimesed, kellele teeb muret äge metsaraie, oodatud Paralepa metsa seeneplatsile meeleavaldusele. „Me tahame tähelepanu tõmmata kohalikule metsale, et inimesed mõtleks ja avastaks seda teemat,” ütles meeleavalduse korraldaja, MTÜ Roheline Läänemaa liige Kätlin Tamm. Haapsalu meeleavaldus on üks osa üleriigilisest väljaastumisest metsade kaitseks. Seda organiseerib MTÜ Päästame Eesti Metsad.

[caption id="attachment_304744" align="alignnone" width="2000"] Kätlin Tamm, MTÜ Roheline Läänemaa juht. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] 18. juuli Lääne Elu kirjutas keskkonnaameti plaanist võtta Paralepa ja Pullapää metsalt ära riiklik kaitse. Nimelt sai Haapsalu linnavalitsus juunis mitteametlikke kanaleid pidi teada, et ameti arvates ei vasta need puistud „riigi tasandil kaitset väärivate alade kriteeriumidele”. 9. juulil toimus linnavalitsuses koosolek, kus osalesime ka meie MTÜst Roheline Läänemaa ja kus arutati Haapsalu linna uut üldplaneeringut ning linna ümbritsevate rohealade saatust. Keskkonnaameti esindajate käitumine sel koosolekul jättis „kustumatu” mulje. Keskkonnaspetsialistid ei soostunud (või ei olnud võimelised?) nimetama  ühtegi konkreetset põhjust Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitse alt välja arvamiseks ka pärast mitmekordset järelepärimist. Selle asemel kordasid nad järjepanu, et neis metsades „ei ole midagi kaitset väärivat”. Rõhutasime, et Paralepa-Pullapää metsamassiivis elab üheksa erinevat nahkhiireliiki, mis on kõik II kategooria kaitstavad liigid ja seda Euroopa loodusdirektiivi alusel. Lisaks elavad neis metsades kaitsealused kahepaiksed, roomajad ja linnud, nagu näitas oma 2013. aasta uurimistöös Matti Masing. See töö edastati ka keskkonnaametile ja keskkonnaministeeriumile.

Keskkonnaamet valmistab ette Paralepa ja Pullapää metsa riikliku kaitseta jätmist, mis annab riigimetsa majandamise keskusele (RMK) rohelise tule seal metsa raiuma hakata. Osa Paralepa ja Pullapää metsast, kus asuvad linlaste ja turistide poolt armastatud terviserajad, kuulub linnale, suurem osa aga riigile ehk RMK-le. Tänavu kevadel oli Haapsalu aselinnapeal Helen Rammul telefonivestlus keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialisti Elle Puurmanniga. Viimane mainis, et linn peaks üldplaneeringut tehes arvestama sellega, et Paralepa ja Pullapää mets arvatakse kaitse alt välja.

[caption id="attachment_293327" align="alignnone" width="2000"] Metsise elupaigas jäid raieload kehtima. Jaanus Tanilsoo[/caption] MTÜ Roheline Läänemaa esitas veebruari alguses Keskkonnaametile kolm vaiet, et muuta kehtetuks Noarootsis Elbiku, Tuksi ja Annamõisa metsades lageraie teatised metsise elupaikades, kokku 23 hektari ulatuses. Keskkonnaamet vaideid ei rahuldanud.

[caption id="attachment_294844" align="alignnone" width="1280"] Metsatöömasinate müra häirib pelglikke metsiseid ka siis, kui nende otsene elupaik jääb kirvest puutumata. Karl Adami[/caption] Keskkonnaamet andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) loa teha lageraiet metsiste sigimisalal, looduskaitsjad aga taotlevad raieloa tühistamist ja paluvad keskkonnaministril Rene Kokal seadust muuta. MTÜ Roheline Läänemaa esitas keskkonnaametile kaks vaiet, millega ühing soovib vaidlustada 17 lageraiet kokku 9 hektaril Annamõisas ja Rooslepas. MTÜ eestvedaja Kätlin Tamme sõnul on kõige suurem probleem lageraiete koguses. „Seal on hästi palju väikesi langikesi,” ütles Tamm. Tamme sõnul näeb Euroopa Liidu elupaikade juhend ette, et metsiseid ei tohi häirida. Häirimise alla käib muuhulgas nii raietega kaasnev müra kui ka vibratsioon. Samuti toob Tamm välja, et iga-aastane raie killustab maastikku ja metsise mängud jäävad isolatsiooni.

[caption id="attachment_226510" align="alignnone" width="898"] Metsisekukk. Foto: Jaanus Tanilsoo[/caption] MTÜ Roheline Läänemaa on seisukohal, et riigimetsa majandamise keskuse otsus võtta üks kolmest raieloast Tuksi metsise elupaigas tagasi ei päästa olukorda, sest teiste lubade alusel võetakse maha viimane vähene vana mets, mis sinna piirkonda alles on jäänud. „Mis te arvate, kui palju see Tuksi metsist päästab, kui tema eluks vajalikud viimased vanad metsad maha raiutakse, aga mängukoht alles jäetakse? See näide illustreerib väga hästi Eesti looduskaitseliste ettekirjutiste vasturääkivusi, mis lõppkokkuvõttes võivad viia liigi kadumiseni või tugeva vähenemiseni,” ütles MTÜ Roheline Läänemaa eestvedaja Kätlin Tamm. Kuigi riigimetsa majandamise keskus (RMK) võttis tagasi selle raieloa, mis oleks teinud puhta vuugi 7 hektari suurusel Tuksi metsise mängualal, on kaks raieluba veel õhus. Õhus seepärast, et MTÜ Roheline Läänemaa vaidlustas kõik kolm raieluba, millele keskkonnaamet oma jah-sõna andis. Keskkonnaamet saab vaiet hinnata 30 päeva ja selle aja jooksul ei tohi raiumist alustada.

Eesti ornitoloogiaühing on metsise elupaikade analüüsi käigus leidnud, et metsisemängud kaovad, kui vähemalt 60aastase metsa keskmine osakaal langeb ühes piirkonnas alla 45 protsendi. Tamm selgitas, et tegemist ongi viimaste vanade metsadega Tuksi metsise elupaigas ja nende maharaiumine võib looduskaitsjate arvates pöördumatult kahjustada metsisele sobivaid elutingimusi. „Metsaportaali andmetel on vanade metsade osakaal seal juba liiga madal,” selgitas Tamm.

[caption id="attachment_293643" align="alignnone" width="2000"] Keskkonnakaitsja Kätlin Tamme selja taga laiub lageraielangil heinamaa, mis aga ametliku statistika järgi läheb kirja metsana. Malle-Liisa Raigla[/caption] Riigimetsa majandamise keskus (RMK) plaanib järgmise kümne aasta jooksul raiuda Haapsalu ümbruses 73 hektarit metsa. MTÜ Roheline Läänemaa tahab kava vaidlustada, sest tegemist on vääriselupaiga ja populaarse puhkealaga. Esialgu on Rohelise Läänemaa eestvedaja Kätlin Tamme sõnul plaanis kava vaidlustada Haapsalu üldplaneeringus. „Kui näeme, et see jääb toppama ja kell tiksub, siis astume teisiti vahele,” ütles Tamm. Näiteks võiks Tamme hinnangul teha lageraie asemel valikraiet, kus suurem osa puudest jääb siiski alles ja säilib metsaline üldpilt. Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul saab Haapsalu üldplaneeringusse teha ettepanekuid, millised võiksid olla linna lähiümbruse metsade raiekavad, näiteks kui suured võivad olla raielankide suurused või millised metsad on kaitse all. „Siis tuleb riigiga arutada, mis nendest metsadest saab, kas omavalitsus tõesti peab hakkama riigile kompenseerima metsa kasutust või säilimist,” ütles Rammu.

[caption id="attachment_293327" align="alignnone" width="2000"] Kuigi metsise kaitse tegevuskavas on mustvalgel kirjas, et selle linnu arvukus aina kahaneb ja metsa raiumine vaid kiirendab seda protsessi, on lageraie isegi metsise mängualadel endiselt seadusega lubatud. Jaanus Tanilsoo[/caption] Riigimetsa majandamise keskus (RMK) loobus plaanist teha lageraie Noarootsis Tuksi metsas asuval metsiste mängualal pärast seda, kui looduskaitsjad keskkonnaameti antud raieload vaidlustasid. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) sai jaanuari alguses keskkonnaametilt kolm luba teha Tuksis lageraiet. Looduskaitsjate hinnagul kahjustab raie oluliselt sealset metsiste asurkonda. Lageraie oli planeeritud kokku 14 hektaril. Raielubadelt saab lugeda, et kõnealuses paigas on metsise elupaik, mis on registreeritud ka keskkonnaregistris. Kolmest kvartaliks nimetatud maa-alast kõige suurem eraldis – 7,51 hektarit – asub lisaks veel ka metsise mängualal. MTÜ Roheline Läänemaa saatis keskkonnaametile neljapäeval kõigi kolme raieloa kohta vaidlustuse. „Selline ulatuslik lageraie kahjustab oluliselt metsise elutingimusi,” ütles MTÜ eestvedaja Kätlin Tamm. RMK teatas eile sellest uudise kirjutanud Lääne Elule, et jätab kasutamata ühe kolmest raieloast, mis puudutab metsiste mänguala. RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa tõdes, et metsise mängualal ei tohiks üldse lageraiet teha. „RMK otsustas asustuse siseselt juba mullu, et ka nendele metsise mängupaikadele, mis ei ole riikliku kaitse all, me uuendusraie teatisi ei võta,” selgitas Pensa. „Juriidiliselt aga ei oleks RMK selle raiega seadust rikkunud,” lisas ta.