Lasteaiaõpetajad pole palgaga rahul. Ühest küljest ei üllata see kedagi: õpetajate palgatõusust on räägitud ja räägitakse nii palju, et lõpuks tekitab see neis, kes ise ei ole õpetajad, kui mitte protesti, siis tüdimust igatahes.
Teisest küljest on hea, et ka lasteaednikud enda eest seisavad. Erinevalt üldhariduskooli õpetajaist on nad seni vaikimisi elanud nagunii tükk maad madalama palgaga, kuigi riigi nõudmised on samad. Kui õpetajaid on masuajal siiski suhteliselt kaitsnud riigi kehtestatud palga miinimummäärad, siis lasteaednikud on pidanud leppima sissetuleku 10–15 protsendi suuruse tähtajatu langusega.
Iseenesest on kummaline, et riigi haridussüsteemi osana ja riigi nõudmiste järgi toimiva süsteemi rahastamine on piiranguteta jäetud ainult omavalitsuste meelevalda.
2008. aastal üritas riik lasteaednike palku siiski ühtlustada, öeldes: kui teie maksate lasteaednikele nii ja nii palju, siis meie anname teile lisaraha nii ja nii palju. Üldiselt, küll mitte igal pool, aga suures osas, see ka toimis. Masuajal on aga palgavahed tekkinud taas.
Lasteaednikud küll tahaks, aga ei julge unistadagi, et nende palga kehtestaks ja maksaks riik. Iseenesest pole ka oluline, kes maksab, fikseeritud alammäär aga peaks siiski olema, sest mitmesaja euro suurused vahed eri paikade lasteaednike palkades pole normaalne.
meil on ainult üks juht ja õpetaja ja tema oma palga üle ei kurda
Riik maksab täna õpetajate palga, äsja olid just 1500 õpetajat Toompea lossi ees. Kus on antud juhtkirja point? riik tahab lahendada probleemi, aga ei saa, sest omavalitsus takistab???:) päris hea huumor.