Juuli alguses jõustub korrakaitseseadus, milles on muudetud norme avalikus kohas käitumise ja alkoholi tarvitamise asjus, kirjutab riigikogu õiguskomisjoni liige Kalle Laanet (pildil).
Praegune seadus keelab avalikus kohas alkoholi tarbida. Milline on aga tegelikkus?
Politsei ei suuda absoluutset keeldu kontrollida. Samuti tekitas küsimusi selle keelu vajalikkus. Sellest lähtuvalt arutas riigikogu väga pikalt ja põhjalikult alkoholi tarbimise keeldu avalikes kohtades. Praegu keelab seadus selle ja suisa kohustab asjaomaseid ametimehi korda jalule seadma. Kas aga väärib praeguse seaduse kohaselt karistamist romantilist piknikku pidav paar Haapsalu promenaadil (avalik koht), kes joob pokaali veini? Sellest tulenevalt püüdsime leida riigikogu õiguskomisjonis parimat lahendust absoluutse keelu ja mõistliku käitumise vahel.
Seadusemuudatus seab selged piirid ja ütleb, et avalikus kohas tohib alkoholi tarbida, kui see ei ole seadusega keelatud koht ja kui alkoholi tarbimisega ei kaasne käitumine viisil, mis häirib või ohustab teisi isikuid. Seega on linnapargis või rannas lubatud piknikku pidada ja seal mõistlikult käitudes alkoholi tarvitada. Keelatud on aga selle juures teisi isikuid häiriv käitumine, valjuhäälne lärmamine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine. Uus seadus ütleb, et keelatud on tarbida alkoholi või muud joovet tekitavat ainet ühissõidukipeatuses ja ühissõidukis ning koolide ja lasteaedade territooriumil, samuti lastepidudel ja –võistlustel.
Seadus kehtib ka parfümeeriatoodete ja puhastusvedelike joomise kohta.
Kohalik omavalitsus saab suuremad õigused, sest õigus on määratleda kohad, kus alkoholi tarbimine loetakse sobimatuks, nt laste mänguväljakud, terviserajad. Selliseks kohaks saab aga olla üksnes avalik koht. Muudatus võimaldab paindlikumat regulatsiooni alkoholi tarbimise keeluga kohtade kindaks määramiseks. Politsei võib viidatud kohtades nõuda alkoholi tarbimise lõpetamist.
Kõik oleneb lõpuks sellest, kas ametnikud, kellele on seadusandja poolt antud õigus ja kohustus teatud rikkumistele reageerida, seda teevad või mitte. Kaalutlusõiguse andmine loob korrakaitsjaile võimaluse mõtlemiseks, et mitte pimesi täita seadust või lihtsalt rikkumisest mööda vaadata.
Kalle Laanet, riigikogu õiguskomisjoni liige, Reformierakond