Üürikorteri rõõmud
Me ärkame naabri koera järgi. Äratus on enamikul päevadel 5.30. Magama saime veel mõni kuu tagasi alles 23, vahel ka keskööl, kui koera trallimine ülakorrusel lõppes. Uutel majadel tunduvad siin maal seinad papist olevat. Nii kuuleme sedagi, kui naaber tualettruumis asjal käib. On tobe ja ühtlasi naljakas.
Õhtune koeratrall sai kuidagimoodi läbi pärast sõbralikku vestlust naabriga. Ta ei teadnud, et nii hästi kosta on. Hommikud jäid samaks — naaber viib koera jalutama 5.30, et ise õigeks ajaks tööle jõuda. Meie õrna unega ligi kaheaastane poeg aga ärkab selle peale alati üles.
Mõni päev tagasi märkasime, et meie trepikoja ees on kolimisauto. Juhhuu, ongi seesama ülemine naaber, kes ära kolib. Kontrollisime isegi üürileandja VVO kodulehelt, et samas majas jääb vabaks neljatoaline saunaga korter. Ei saa ju kokkusattumus olla. Teisalt, Murphy seadusele toetudes võib uus naaber hullemgi tulla. Eks näis. Oleme võib–olla oma Haapsalu vana maja privaatsusega liiga ära hellitatud. Kuigi viimati, kui oma Haapsalu–kodus käisin, mulle seal nii palju ei meeldinudki. On kodune ja hubane küll, kuid vanale majale omaselt on sees ikka nii palju vaja teha — parem ehk millalgi tühjaks lammutada ja uus sisu ehitada. Mõni räägib, et tuleb soodsam, kui jupikaupa teha. Laenu me võtta ei taha, laenuta elu on ilusam!
Praegu räägib üürikorteri kasuks uudsus igas mõttes: uus maja, uus sisu, uus remont, mõnus, avar ja valgusküllane. Üürida on mingis mõttes isegi tore — maksad küll suure summa ära, kuid selle tasuks elad nagu kuninga kass. Talvel lükatakse lumi kokku, suvel haljastatakse, koristatakse ja hooldatakse sinu eest. Kui korteris läheb midagi katki, näiteks tuleb õrna seina sisse ukse liiga järsust avamisest auk, helistad hooldusfirmasse ja tehakse korda. Meil nii oligi — tütre toas ja ka meie magamistoas oli ukselink augu sisse löönud. Ei olnud me seda ust seal nii palju paugutanud ühti. Töömees saadeti umbes nädala jooksul. Helistas kenasti ette. Tegelikult räägitakse: võib juhtuda, et kui tuled koju, leiad eest töömehe jäetud kirjakese, milles seisab, mis tööd ja toimetused tehtud on.
Kummaline, eks! Ütlen ausalt: kui seda kuulsin, olin siiralt üllatatud ja mitte heas mõttes.
Mõnele on töömees koju saabunud oma võtmega, varahommikul, kui pererahvas alles voodis logeleb. Siiski on see pigem erand kui reegel. Tavaliselt ikka teavitatakse töömehe tulekust ette. Küsitakse, kas töömees võib kasutada oma võtit. „Üldiselt nad (töömehed) helistavad uksekella ja kui ei reageerita, siis tulevad uksest sisse,” rääkis üks teadja.
Uhh, meiegi oleme taas ootel: rõduuks vajab vahetamist, on teine päris puru, üks alumine hing puudu ja külma ilma korral vihiseb tuul sisse. Kuivata või pead pärast duši alt tulekut. Ilmselt peame üle helistama ja paluma, et töömees saadetaks ainult siis, kui me kodus oleme. Lisada tuleks sedagi, et oma võtmega sisse marssida ei luba. Oma kodus tahaks end siiski hästi tunda, mitte karta, et võid ebasobival hetkel paljalt vannitoast tulles koridoris võõra mehe otsa koperdada.
„Me saime paberi, et hakatakse teatud aegadel käima ja kontrollima korteri üldist korrasolekut. Käisime paariks päevaks Eestis ja tagasi tulles oli kodus laua peal paber, et on käidud,” rääkis üks ema, kes oli säärasest käitumisest täiesti šokeeritud. See on see, kui ei tea reegleid. Meiegi varem ei teadnud. „Võiks ikka inimlikult kokku leppida, mitte võõrasse korterisse hiilida,” lisas ta.
Võõras maa, võõrad reeglid. Peab harjuma ja kohanema. Reeglid näevad ette, et hooldusmees ilma loata ise sisse tulla ei tohi. Tavaliselt, kui nii juhtub, on töö tellija ehk üürnik ise töö tellides selleks loa andnud. Juhul kui luba ei ole, võib esitada hooldusfirmasse kaebuse.
Mõned markantsemad näited veelgi.
„Istusin ükskord tualetis, uks oli lahti, olin üksi kodus. Uksekell helises ja ma ei saanud kohe avama minna, siis oligi töömees minuga äkki tõtt vaatamas. Teine kord pesi mees köögis nõusid ja laulis. Kui ringi keerasin, oli töömees köögiuksel.”
„Mul duširuum ülakorrusel ja kui trepist alasti alla jalutasin, seisis allkorrusel hooldusmees oma kastikesega. Olin üksi kodus ja šokk oli korralik…”
„Meile helistas küll ette, kuid kohale ei ilmunud, toimetasin omi asju edasi. Järgmisel päeval leidsin eest paberi, et tellitud tööd on tehtud.”
Kullakene, Sa hirmutad inimesed ära. No nii koledad need asjad nüüd kohe kindlasti ei ole. Ja kujuta ette, mis siis veel saab, kui töömees on maniakist sarivägistaja.
Vastupidiselt kõikides äritegevuse õpikutes toodud projektide läbiviimise etappidele, näitab tegelik elu, et enamik projekte on kuuefaasilised:
1) Entusiasm.
2) Illusioonide purunemine.
3) Paanika.
4) Süüdlaste otsimine.
5) Süütute karistamine.
6) Mitteosalenute tasustamine
Toredaid naabreid sulle, Enriika.
WTF did i just read? Who do you write to? Is there anybody who cares?