Martna mesinik Arvo Kirs, kelle mesilased läinud nädalal hulga kaupa surid, ütles, et tõenäoliselt kaotab ta kaks kolmandikku meesaagist.
Keskmiselt saab Kirs 20 taru pealt 300 kg mett. „Kui tänavu saan 100–120 kg, siis on hästi,” sõnas Kirs.
Üle 40 aasta mesilasi pidanud Kirs avastas mesilaste suremise läinud kolmapäeval, intensiivne suremine kestis kolm päeva. Enim surid tugevate, kaugemal korjel käivate perede mesilased.
Kuigi mesilaste suremine on selleks korraks lõppenud, ei pruugi tagajärjeks olla vaid väiksem meesaak. Pered on nõrgad, alles jäänud mesilased peavad tegema topelttööd.
Ka on tarudesse tõenäoliselt toodud mürgist mett, mis nõrgestab mesilasema. Pole teada, kas pered aastat üle elavad.
„Ei tea ju. Võib olla, et sügisel vaatab vastu mõni näljane nägu ja ongi kõik,” sõnas Kirs.
Kirs on kindel, et mesilaste surma põhjustas hiilamardika tõrje lähikonna põldudel, seda läinud nädalal ka tõesti tehti.
„No mis haigus see on, mis läheb kolme päevaga üle. See peab olema suust sisse läinud haigus,” sõnas Kirs.
Kirsile tõrjest keegi ei teatanud. Põllumajandusministri määruse järgi on talunik kohustatud mesinikku tõrjest teavitama 48 tundi ette, kui mesila asub 2 km raadises.
Kirs teavitas põllumajandusametit, ameti Lääne osakonna peainspektor Jaak Otisalu käis kohapeal ja võttis proovid.
Kirs on vahepeal suhelnud teiste kohalike mesinikega ja saanud kokku ligi 30 majapidamist, kus mesilasi peetakse, kuigi need pole ametlikult registreeritud mesilad, nagu on Kirsil.
Kirs loodab mesilasepidajaid koondada. „Mida me teeme, veel ei tea, aga midagi me teeme,” sõnas Kirs.
Mõttes on pöörduda kas kohaliku omavalitsuse, Eestimaa Looduse Fondi, ka keskkonnaministri poole.
