Läänemaa abituriendid pretendeerivad tänavu kokku 15 medalile, neist 8 kuldsele. Medalita ei jää ükski kool.
Kuigi eksamid alles käivad ja kõik hinded pole välja pandud, on koolides enam–vähem teada, kes võiks kooli lõpetada medaliga. Selleks, et saada kuldmedal, peavad 10.–12. klassis olema tunnistusel kõik viied, hõbemedali saab, kui tunnistusel on kuni kaks nelja.
Enim, nelja medalit on oodata Haapsalu gümnaasiumis. „Üks kuld, kaks hõbedat, kolmas hõbe küsimärgiga,” loetles Haapsalu gümnaasiumi õppealajuhataja Ülle Lobjakas.
Kolme medalit on oodata Lihulas, Noarootsis ja Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis.
Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber ütles kolmapäeval, et saatis maavalitsusse medalitaotlused ära. Tulemas on kaks kulda ja üks hõbe. „Ühel on väga kõrged ambitsioonid, teine tahab kõige parem olla, kolmas on väga töökas,” iseloomustas Sõber medaliste.
Noarootsi gümnaasiumi sekretär Viktoria Mitman sõnas, et on oodata kolme kuldmedalit. „Hõbedaid ei ole esialgu vaadanud,” sõnas ta.
Noarootsi on aastaid silma paistnud suure medalite arvuga. „On olnud ka seitse medalit, nii et tänavune on tavapärane aasta,” märkis Mitman.
Üks kuldmedal läheb Kullamaale, direktor Meelis Välise sõnul on see medal täiesti kindel. Medalist on mullune üle–eestilise ajaloo–olümpiaadi võitja Kadi Õunas. Välis ütles, et Kullamaal pole mitu aastat kuldmedalit olnud.
Üks kuldmedal läheb Taeblasse. „Hõbedat esialgu ei ole, aga võib veel kooruda,” sõnas Taebla gümnaasiumi juhiabi Riina Veske.
Ainsana jääb kuldmedalita Haapsalu Wiedemanni gümnaasium, kuhu on oodata kolme hõbedat.
Tänavu lõpetab Läänemaal gümnaasiumi 213 noort.
Ma ei mõista, mis on selles halba, kui edukaid tunnustatakse? See, et on vähe praktikat vms, ei tähenda, et ei peaks tunnustama neid, kes on vaeva näinud. Lisaks annab medal eeliseid ülikooli pääsemiseks, mis on küll väikesed, kuid siiski olemas.
Kuule, “ettevõtja”! Kui sina ei oska oma meeskonda kompetentsetest inimestest kokku panna, on see sinu probleem. Kõnealune medal pole ju mingi ettemaks, mida sina soovid koos töölesoovija CVga näha, eksole?
ville ära enam täna enam peale võta. Homme on on sull Kyproki panemise päev ära unusta ja pane oma medal kaela.
Arvan et jälle ca.150 noort vähem Läänemaal, kes lähevad Tallinnasse ja Tartusse õppima ja siis edasi tööle. Kui palju neist kunagi naaseb- arvan et 10% kui sedagi.
Haige, kui 12 aastat kooliaega on võistlus. Inimmõõdet nagu polekski. Võistlus mittemillegi nimel. Ja nii me toodame 30ks eluaastaks läbipõlenud kõvakettaid, kes ei oma elust mingit ettekujutust. Aga see-eest medal ripub kapis!
igal võistlusel ju antakse parematele medalid:D
Jah, ega nende medalitega polegi tõesti eriti midagi peale hakata. Kuid mis selles halba on, et neid parematele jagatakse? Teie, “tarkpeadest ettevõtjad,” leiate aega siin vinguda ja oma lollust demostreerida? Andke mölisemise asemel inimestele tööd, kui nii kõvad tegijad olete. Ettevõtjad!? R.O.F.L.
Tead, annaks tööd hea meelega, aga kui minu juurde tuleb 30-aastane magna cum laude topeltmagister ilma ühegi tunni praktilise kogemuseta, siis tekib paratamatult küsimus, keda me gümnaasiumis “toodame”???? Mida ma tema medalite ja paberitega peale hakkan, kui ta peab googeldama Kasahstani pealinna, et teada kuhu ma oma kaupa ekspordin?? Minu eesmärk siin kommentaariumis ei ole vinguda, vaid juhtida tähelepanu meie haridussüsteemi veneaegsusele. See ei toimi juba pikka aega. Miks siis me teeme seda eepilist viga ja jagame medaleid, selle asemel, et anda noortele (ka gümnaasiumis) võimalust praktiseerida oma õpingute ajal. Mulle oleks hädasti vaja praktikante, tugevaid matemaatikuid keskkoolist, näitaks-õpetaks ja… Loe rohkem »
Veneaegse haridussüsteemi ohvrid peaksid ikka teadma Kasahhi NSV pealinna…:)
Nõuka aeg kopeeris selle medalite andmise kirikuordenite süsteemilt. Ja see paljastab palju paremini selle ordenite tegeliku mõtte. Sellega tunnustatakse neid, kes kirikukorrale paremini alluvusega silma paistavad. Aga magistrini jõudsid need, kes kolmedega kuidagi läbi ajasid, sest neid ei suudetud vaimselt ära tappa. Selliste nelja viieliste koht on tööjõuturul. Ta ei oska olla selle riigi omanik ega taha seda ka olla. Psühholoogias on sellise inimese nimetuseks – овощ . Selle kaudu loob võim eeskujuikoonid, keda kummardada. Ainus mida sellega on saavutatud on see et kooli läheb sama palju inimesi kui läänemaalt lahkub. See et siit minema saada on ilmselt ainus asi,… Loe rohkem »
kas sa oled ettevõtja nõmetsemises või?
Ja mida te nende medalitega peale hakkate, kallid lõpetajad? Arvan, et see medalite tagaajamine ei anna teile mitte kui midagi. Puhas nõukaaja jäänuk, kus diplomi värv andis parema töökoha. Praegusel ajal loevad teadmised, oskused ja kogemused, ja paber ning medal ei ole selle näitajaks. Kurb, et iga kevad loed mingitest medalistidest (ebard-maskuliinse haridussüsteemi viljadest), kui tõelised tegijad — maailmaski laineid löövad läänlased, jäävad maakonnalehes tähelepanuta. Ega agoonias väljasurevast kolkaajakirjandusest paremat tahta oleks ilmselt liialdus.