Majandussektoriti on olukord erinev ning kui sisetarbimises läheb veel suhteliselt hästi, siis välisturgudega seotud ettevõtmised on mõnevõrra kehvemas seisus.
Märtsikuised väliskaubanduse andmed viitavad nõrgenevale trendile ekspordis. Eesti ekspordi kasvud on viimastel kuudel olnud väga kõikuvad, kuid trendina on näha ekspordi kasvude aeglustumist, nagu seda jahenemist on olnud näha ka eksportturgudel. Viimase kolme kuu keskmine ekspordikasv on aeglustunud 3,4%-le. Kaks viimast kuud on eksport olnud languses, mis on juba veidi negatiivsem märk kui siiani olnud üksikute kuude kõikumised.
Peamine ekspordi languse vedur on olnud kütuste eksport. Kui aga kütuse eksport välja võtta, siis tuleb tõdeda, et ka ülejäänud eksport ei kasvanud märtsis. Suurim eksporditav kaubagrupp, masinad ja seadmed, näitab samuti nõrgenemist võrreldes eelmiste kuudega.
Esimese kvartali ekspordi kasv on olnud veidi madalam, kui ootus oli (3,4% vs ootus 4,8%), kuid mitte ka väga palju erinev. Küsimus on pigem, kas edaspidiseks on väljavaated kehvemaks muutunud. Viimased ootusi kajastavad näitajad välisturgudel on olnud valdavalt allapoole. Majanduse kindlustunde indikaatorid on nii eurotsoonis laiemalt kui ka Eesti eksportturgudel taas allapoole keeranud, kui ehk vaid Leedu välja arvata.
Eksportturgude kasv on viimasel ajal aina aeglustunud. Eksport suurenes suurematest eksportturgudest veel vaid Läti ja Leedu suunal. Väiksema osakaaluga eksportturgude seas kasvab eksport Norra ja Taani suunal, mille osakaal Eesti ekspordis võiks küll suurem olla ning mille osas on praegu ilmselt rohkem potentsiaali eksporti suurendada kui Rootsi ja Soome suunal.
Eesti töötleva tööstuse kindlustunne on aprillis märgatavalt kukkunud, samuti eksporttellimused.
Impordimahud on samuti vähenenud, kuid seda ekspordi vähenemise tõttu. Väliskaubandusdefitsiidis viimastel kuudel trendina muutusi pole toimunud, mis viitab, et sisenõudlus püsib ikkagi jätkuvalt suhteliselt vastupidavana.
Turistid toetavad jaekaubandust ja majutussektorit
Tööstussektorist paremini läheb teenustesektoril, kellele on oma abistava käe ulatanud ka turistid. Aasta esimese kvartali jooksul on turistide arv taas kiiremini kasvama hakanud, suurenedes 5% Soome majanduslangus mõjub kehvasti küll Eesti ekspordile, kuid teenustesektorile on see pigem kasuks tulnud. Soomlased on muutunud hinnatundlikumaks ning tulevad rohkem oste sooritama Eestisse. Soomlastest turistide arv on viimasel kahel kuul kasvanud 20%. Seda on muuhulgas rohkem kui venelastest turistide arvu kasv (12%), kes on olnud ning keda ka peetakse tavapäraselt kõige suurema kasvupotentsiaaliga sihtgrupiks.
Tarbijahindades aprillis stabiilsus
Kas on mõjutajad suurenenud turistidevood või armastavad ka eestlased rohkem väljas söömas käia – igatahes tarbijahindades kajastus aprillis kõige suurem hinnatõus just toitlustusasutuste hindades.
Kõikide hindade keskmine aprillis võrreldes märtsiga kuigi palju ei muutunud – kuine tarbijahinnaindeks alanes 0,1% ning inflatsiooni aastakasv alanes 3,1%-le. Edasiseks ootame inflatsiooni suhtelist stabiilsust. Aasta keskmiseks inflatsiooniks ootame 3,3%, kuude lõikes kõiguvad need väärtused siia- ja sinnapoole seda keskmist.
Inflatsiooni aeglustumine oli ootuspärane. On mõned üksikud valdkonnad, kus hindu on rohkem muudetud. Need hinnad on enamasti kuude lõikes tihti kõikuvad ja mitte püsivamalt kallinenud. Nende osas said muuhulgas mõned märtsis toimunud erakorralised hinnatõusud aprillis taas tagasi pööratud.
Hea uudis tarbijatele on see, et naftahinnad odavnesid aprillis maailmas märgatavalt ning osaliselt kajastub see ka aprillis Eesti kütusehindades ja väiksemates transpordikuludes. Hea uudis on ka see, et eluasemekulutused pole pärast aasta alguse hüpet enam edasi kasvanud. Aasta alguse elektrihinna tõus on siiski peamine asjaolu, mis aastainflatsiooni numbrit üleval hoiab.
Teine peamine kallineja on toit. Mõlemad on paraku vältimatud esmatarbekulutused ja mõjutavad kõiki tarbijaid, eriti väiksema sissetulekuga inimesi.
Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik
