Mitte kunagi varem ei ole Eesti muuseumides näidatud nii palju muistsete läänlaste sepistatud või kaugetelt maadelt siia toodud ehteid, töö- ja sõjariistu. Neid on küll enam kui saja aasta vältel välja kaevatud ja muuseumihoidlatesse kogutud, rahvale vaatamiseks on aga siiani eksponeeritud vaid väheseid.
Tänavu juulis avati Haapsalu linnuses tervelt kolmes ruumis näitus Läänemaa muistsetest matmispaikadest ning Lihula linnusest ja keskaegsest alevikust välja kaevatud esemetest. Ajaliselt kõige varasemad leiud on saadud Kaseküla kivikirstkalme kaevamistel juba 1973. aastal. Need pärinevad I aastatuhande esimesest poolest eKr. Ajaarvamise vahetusest mõned sajandid varasemad on samuti Kõmsi tarandkalmetest päevavalgele tulnud pronksist kaela- ja käevõrud, erilaadsed ehtenaastud ja ehtenõel. Viimastest osa on siia jõudnud praeguse Ukraina aladelt, kust siis tuli Balti mere ää