
Kui Haapsalu lasteraamatukoguhoidja Grete Nootre veel laps oli, siis kõige rohkem oli tal asja baarikapi ette. Midagi kentsakat selles ei ole.
Tähed sai Nootre selgeks juba enne kooli ja sellest ajast peale on lugemine tema elu osa nagu hingamine, liikumine ja söömine. Elu osa oli ka baarikapp, mis oli lasteraamatuid tuubil täis.
Isegi nii tuubil, et ust avades võis midagi kaela kukkuda. „Baarikapist me vennaga neid võtsime ja lugesime, nagu hingad, jood vett ja sööd. Sama asi,” meenutab Nootre.
Nii on see tänini. Nootre ei mäleta aega, kui tal poleks mõni raamat pooleli ja mitte üks, vaid mitu. „Olen intuitiivne lugeja,” ütleb ta. Vaistlikult loeb ta just seda, mis tundub sel hetkel