Õitsevad ühed mu aialemmikud – lõbusad ja mitmevärvilised kurekellad. See taimeperekond on eesti keeles ja isegi pea igas murdes saanud oma nime kurgede järgi – rahvasuu nimetab neid lilli paikkonnast olenevalt veel ka kuresaabasteks ja kurekingadeks, kurekuppudeks ja kurekübarateks. Aga nende lillede ladinakeelne nimi Aquilegia on tuletatud ladinakeelsest sõnast aquila, mis tähendab kotkast. Suured ja ilusad linnud mõlemad. Et kurekella õisi vaadates võib mõte minna lindudele, pole tegelikult väga üllatav, sest enamiku kurekellaliikide õitel on küljes väikesed vahvad nokad või kannused. Ning kõrgematel liikidel kiiguvad need õied ebatavaliselt pikkade paljaste õievarte ülaosas, mis võib tõesti meenutada kurgede pikki peeneid jalgu.
Kurekellad kasvavad põhjapoolkera parasvöötme lood
