Täna tähistab Eesti 107. sünnipäeva. Sel puhul võttis statistikaamet kokku näitajad, mis iseloomustavad Eestit ja Eesti rahvast numbriga 107.
100 tüdruku kohta 107 poissi
Rahvastikuregistri andmetel elab veebruari seisuga Eestis üks 107. aastane inimene, kes on ühtlasi ka ainus Eestist vanem inimene. „Seades Eesti inimesed vanuse järgi ritta, on vanuselt 107. inimene on sündinud 1923. aasta septembris. Paraku ei ela Eestis 2024. aasta seisuga 107 ühel päeval sündinud inimest – kõige rohkem, 91 inimest, on sünnipäevaga 05.08.1988,“ lausus statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
Üldjuhul sünnib poisse pisut rohkem kui tüdrukuid ja viimase saja aasta jooksul on kõige rohkem (22) olnud just selliseid aastaid, kus 100 tüdruku kohta on sündinud 107 poissi. Viimati oli just nii 2022. aastal.
Taasiseseisvunud Eestis pole ühtegi päeva, kus oleks surnud täpselt 107 inimest ja on vaid üks traagiline päev septembrist aastal 1994, mil suri kaugelt üle 107 eestimaalase.
Eestis on 7 küla, kus elab 107 inimest
„107 elanikuga külad on Kahala ja Lõõla külad Türi vallas, Vana-Jõgeva küla Jõgeva vallas, Kirimäe küla Lääne-Nigula vallas, Kõrkküla Saaremaa vallas, Pataste küla Tartu vallas ja Vagula küla Võru vallas,“ ütles analüütik.
Eesti suurimad linnad on Tallinn, Tartu ja Narva, kuid suuruselt 107. asula ehk arvestades kõik linnad, alevid, alevikud ja külad kokku, on Metsakasti küla Viimsi vallas, kus elab 965 inimest. Ainult külade arvestuses on suuruselt 107. küla Eestis Põlgaste küla Kanepi vallas.
Kuus ruutu, kus elab 107 inimest
Eestis ei ole ühtegi täpselt 107 km2 suurust saart, kuid kolm saart on suuremad kui 107 km2. Enam kui 107 elanikuga saari on kuus – Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Vormsi ja Prangli.
Ka ühtegi valda või linna, mis oleks täpselt 107 km2, Eestis ei ole, kõige lähemale jõuab Kiili vald (101 km2) ja Jõhvi vald (124 km2). Rahvastikutiheduselt on sellele numbrile lähimad Harku vald (114 inimest km2 kohta) ja Jõhvi vald (100 inimest km2 kohta).
„Kui jagada Eesti ühe ruutkilomeetri suurusteks ruutudeks, siis selliseid ruute on kokku 45 668. Kõige tihedama ruudu leiab Tallinnas Lasnamäelt, kus ühel ruutkilomeetril elab üle 16 000 inimese. Selliseid ruute, kus elab täpselt 107 inimest, on aga kuus tükki ning jäävad need Harku, Kastre, Kiili, Rakvere, Põltsamaa ja Tõrva valdadesse,“ tõdes ta.
107 meest kannavad nime Sören
107 esindajaga nimesid on Eestis kokku viis – need on Aide, Eldar, Galyna, Jaroslava ja Ulla. Lisaks kannavad 107 meest nime Sören, kuid see nimi on ka kuuel naisel, seega Söreni-nimelisi on kokku 113.
Populaarsuselt 107. eesnimi naiste ja meeste peale kokku on Malle, kellenimelisi on 2636. Populaarsuselt 107. mehenimi on Allan ja populaarsuselt 107. naisenimi on Terje.
Loik selgitas, et perekonnanimedest on täpselt 107 esindajaga lausa 20 eri perekonnanime. Need on Hiob, Janno, Järvsoo, Kurik, Litvinov, Malleus, Maltseva, Paabut, Peedo, Peri, Pihlap, Põrk, Purge, Rõbakova, Samuel, Sink, Vaabel, Veskioja, Viikmaa ja Viita.
Populaarsuselt 107. perekonnanimi on Vahter ja sellist nime kannab 681 inimest.
Eestis on 107 inimest, kelle emakeel on mari keel
Nii erinevaid rahvuseid, kõneldavaid emakeeli, elanike sünniriike ja kodakondsuseid on Eestis rohkem kui 107. Eestis elab näiteks ligi 220 erinevast rahvusest inimesi ja kõneldakse enam kui 240 erinevalt emakeelt. Täpselt 107 esindajat leiab siiski emakeelte hulgast – täpsemalt on Eestis 107 inimest, kelle emakeel on mari keel.
Et kõiki andmeid igakuiselt või iga-aastaselt ei saadaval ei ole, on mõned andmed 2023. aasta, mõned 2024. aasta ja mõned 2025. aasta alguse seisuga.
