Vahelduseks on Eesti riigis üks asi, mille puhul valitseb täielik üksmeel: tegevuspõhine riigieelarve ei ole päriseluga kooskõlas ning seetõttu pole aru saada, mille jaoks riigi raha tegelikult kulub.
Kuidas siis edumeelne Eesti riik tegevuspõhise eelarvestamiseni jõudis? Ja mis veel olulisem: kes selle elujõuetuks osutunud eksperimendi eest vastutab?
Kuna tegemist on vähetuntud mõistega, siis alustame selle lahti kirjutamisest. „Tegevuspõhine eelarvestamine on eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (kulukandjate) ko
vastutab koos le külvivolinikega
ei tüdine neid ümberjutustusi treimast koluverelastele