Eesti madrused, tagareas paremal Edgar Tomingas. Pildil keskel 12-tolline suurtükimürsk. Foto Erakogu
1949. aasta suvel Hullo teemaja seina ääres. Vasakul, väiksema pilliga Ilmarine Möldri, hiljem fotograaf, paremal suure pilliga Edgar Tomingas. Keskel teemaja kunded. Foto erakogu
Kui mõtlen, kuidas lugu alustada, meenub Agu Sihvka, kes ka kaugelt pihta hakkas, et ära rääkida, kuidas see käis.
Minu isa Edgar oli Rohuneeme rannakalur, kui ta 1939. aastal Eesti kaitseväkke kutsuti ja temast miiniveeskaja Ristna madrus sai. Ristna oli juba ajalooga aurulaev, mis ligi 60 meetrit pikk ja 15 lai ning meeskonnas oli 51 meremeest. Laev võis pardale võtta 150 meremiini ja need vajadusel merre ritta lasta. Veesata, nagu termin ütleb.
Mehed laeval õppisid vajalikke oskusi, harjutasid sadamas olles rivisammu ja laulsid ingliskeelset marssi nimega „It’s A Long Way to Tipperary”. Kapteniks oli 45aastane kaptenmajor Gustav Sääsk. Saaremaa mees.
Kõik oli kena, kuni 1940. aasta suvel tuli riigipööre.
