Ligi 60 inimest kogunes laupäeval Vormsile ühisjahile, kuid hunte, kelle pärast kokku tuldi, tabada ei õnnestunud.
Enne hommikuse Vormsi praami väljumist võis Rohuküla sadamas näha tavatult palju jahimeherõivis inimesi – küll jahipüssiga, küll ilma. Praamisõidul Rohukülast Svibysse valitses laevasalongis teatav elevus, oli ju ühine hundijaht midagi sellist, mida Vormsil pole peetud aastakümneid.
Vormsi saart on huntide jaoks ikka liiga väikeseks peetud – hunte on üle jää saarele küll varemgi sattunud, kuid enamasti on nad peagi sama teed jälle tagasi läinud. Nüüd on aga üks pesakond end saarel sisse seadnud – kõige rohkem on korraga nähtud kuut hunti – ja pole vist vormsilast, kes poleks hunti oma silmaga näinud või vähemalt teda kuulnud. Praamisabas jutustas Rüüd Kamarik kuidas hiljuti kõndis Vormsi idaringil, Hosby teeotsast Söderby poole, maanteel kolm hunti.
Kuigi Vormsil on põtru, kitsi ja metssigu küllaga, on hundid käinud maiustamas ka kohalike lammaste kallal. See oli ka põhjus, miks Vormsi jahimehed üle aastate hundijahti peavad. Sel hooajal on neil lubatud küttida viis hunti.
Laupäeval kella 11 paiku oli umbes 60liikmeline jahiseltskond, kelle hulgas enamik vormsilasi või saarega tihedalt seotud inimesi, Hullo ristis kaalumaja juures jahikorraldajate juhiseid ootamas. Teiste hulgas oli kohal ka Eesti televisiooni saate Osoon võttemeeskond, kes valmistab saatejuhi Sander Loite sõnul ette saadet hundijahist. Millal see eetrisse võib minna, ei osanud Loite veel lubada. „Kas enne jõule või juba uuel aastal,” pakkus ta.
Esmalt tervitas kogunenud jahiseltskonda Vormsi vallavanem Maris Jõgeva, kes ütles, et Vormsis on küsimus tasakaalus. „Jahipidamine on üks neist traditsioonilistest tegevustest, mis aitab inimese ja looduse vahel tasakaalu hoida,” ütles Jõgeva.
Lääne Elule ütles vallavanem hiljem, et eks hundid ja hundijaht paku saarel kõneainet. „Saarel on perekondi, keda hundiperekond on väga murelikuks teinud – nad on otseselt kahju kannatanud. On vanemaid ja nooremaid inimesi, kes kardavad,” ütles Jõgeva. Ta lisas, et samas on Vormsil ka neid, kes leiavad, et saarel tuleks elada loodusega kooskõlas ja pole õige minna hunti küttima. „Ma tajun ka seda, et kõik saavad aru, et praegu oleme olukorras, kus pole pääsu – me peame tasakaalu hoidma,” ütles ta.
Vormsi jahiseltsi esimees Rein Veitmaa jagas jahiseltskonnale juba konkreetsemaid juhiseid. Ta pani lauale kaks paberit, millest ühele panid end kirja kütid ja teisele ajajad. Esimesi sai kirja ligi veerandsada, teisi üle 30.
Veitmaa tunnistas, et ega selle kohta, kus hundid praegu olla võivad, päris konkreetseid andmeid olegi. „Hunti käiakse vaatamas lumega, praegu võtsime eelnevate luureandmete järgi – kus on hunti kuuldud ja kus on olnud kõige rohkem liikumist näha,” ütles ta Lääne Elule. Nii oli esimene aju suunatud Diby-Rälby-Sviby vahelisse alasse. „Rälby põllul nägin ise kaks nädalat tagasi õhtul hunti,” ütles Veitmaa. Teine aju tehti Hullo-Rälby-Borrby kandis.
Veitmaa luges ajajatele, kellele paljudele oli see üldse esimene jahikogemus, sõnad peale: „Hakkate liikuma ühes rivis häält tehes kütiliini poole. Jälgite paremalt ja vasakult oma naabrit. Ei tohi kiirustada, ootate oma naabrit järgi. Kui jõuate kütiliinini välja, jääte sinna seisma – ei hakka kuhugi minema enne kui korraldus on antud.”
Küttidele tuletas Veitmaa esmalt meelde ohutusnõudeid relva käsitsemisel ja seejärel käitumisreegleid. „Meile on antud viis hundi luba – see tähendab, et kui oled lasknud hundi pihta paugu, tuleb kohe mulle teatada. Kui minuni ei ole info jõudnud ja kuulen vahepeal viite pauku, on minu kohustus jaht pooleli jätta, sest me ei tohi üle küttida,” selgitas Veitmaa. Ta lisas, et kui läheb õnneks ja õnnestub kõik kuus hunti metsast välja ajada, ei tohi kuuendat hunti küttida.
Kütid jagati autodesse, ajajate tarvis oli kohale tellitud buss ja jaht võis alata. Dibyst suundusid ajajad metsa, kus Mikk ja Ants Varblase juhtimisel moodustati ahelik. Kõik said endale numbri, et oleks lihtsam kontrollida, kas naabrid on ikka alles ja õiged. „Kui su kõrval on vale number, tuleb hakata lärmama ja temaga riidlema. Ajus võib alati riielda, aga pärast aju lepime ära,” ütles Ants Varblane. Ta pani veel ajajatele südamele, et mõlema naabriga tuleb hoida silmsidet ja kui keegi tunneb, et on eksinud, tuleb teha lärmi ja ahelik jääb seisma. „Tänane jaht sõltub ainult meist. Kütid on niigi tublid, neile naeratab tavaliselt õnn, aga meie peame tööd tegema,” ütles Ants Varblane.
„Hunt on ilus loom, aga midagi pole teha, see saar on tema jaoks liiga väike,” ütles aheliku esimest otsa hoidma jäänud Mikk Varblane. Tema oli see, kelle lambakarjaga hundid üks null tegid.
30 inimese ahelikku sättimine võttis aega ligemale pool tundi, kuid kui kõik ritta olid saanud, hakati püssipaukude, pasunahäälte ja hüüatuste saatel liikuma.
Ilm oli jahipidamiseks väga mõnus – öisele külmaga oli maa kohmetanud, õhk oli karge ja päike säras taevas. Metsas ahelikus liikumine pole aga jalutamine mööda parkmetsa – tuleb ronida üle langenud puutüvede, ragistada rägastikus ja hüpata üle kraavide ning sealjuures jälgida, et mõlemad naabrid alles oleksid. Mitmed vormsilasedki tunnistasid, et pole nendes metsades, kus nüüd ahelikus hunti taga aeti, kunagi varem käinud.
Vahepeal jooksis ahelikust läbi paanikas kits ja veidi hiljem põder, Mikk Varblane märkas kraaviperves ka metssigu, kuid keda polnud, need olid hundid. Kella poole kahe paiku Rälby-Sviby teele jõudes pidid nii kütid kui ka ajajad tõdema, et esimene aju tulemusi ei andnud ning ühtegi hunti metsast välja ajada ei õnnestunud.
Ajajad ronisid taas bussi ja kütid autodesse, et teha teine aju natuke teises kohas Hullo-Rälby tee ümbruses, kirikupõldude taga. „Eile laulsid hundid seal. Läheme vaatame, kas nad on seal alles,” ütles Ants Varblane. Kuid teinegi aju jäi tulemusteta ja et hakkas juba hämarduma, otsustati ühisjaht selleks korraks lõpetada.
„See, keda otsima läksime, jäi meil täna kahjuks kättesaamatuks. Ta kavaldas meid ikka üle,” tõdes Veitmaa kui jahiseltskond taas kaalumaja juurde kogunes. „Mul on rõõm, et keegi metsa ei jäänud ja palju tänu teile, et Vormsi jahiseltsile appi tulite,” tänas Veitmaa kokkutulnuid ja kutsus ühisjahi lõpetamiseks kõiki suppi sööma.
Ants Varblane ütles, et kuna ühtegi hunti küttida ei õnnestunud, siis jahikuningat valida ei saa. Küll aga valiti parim ajaja. „Me siin arutasime, et kõige vägevam ajaja on see, kes põtra nägi,” ütles ta ja andis sõnade „põtra nägite, vorsti saite,” saatel üle lati põdravorsti.
Küsimusele, et mis nüüd edasi saab, vastas Veitmaa: „Elame edasi.” Tema sõnul järgmist suurt jahti esialgu plaanis ei ole. „Kui lumi tuleb, siis tuleks võib-olla teha suurem jaht, aga praegu peame varitsusjahti edasi,” ütles Vormsi jahiseltsi esimees. Ta lisas selgituseks, et kui põdrajahil hunt jahimeestele silma jääb, siis talle armu ei anta.
Pole siin imestada midagi, siis kui politsei saarele sõidab antakse varakult teada. Huntidega sama lugu.
Lapsedki välja aetud. Kooli ei taha jõuda, aga andke hunte ette!
Hea reportaaž – nüüd on kõigi püssikangelaste ja nende minioinide larhvid teada 😉
Egas hundud lollid pole. Lugesid Lääne elust et jaht tulemas ja lasid saarelt vehkat
Hunt pole ju samal intelligentsuse tasemel nagu need jahtijad. Naerma ajab, et veel imestavad, ei saanudki hunti lasta ää ja kurb on vaadata, et ka naissugu esindatud tapatalgutel. Mis peas küll toimub?
Pole lihtsalt ainult hasardiga kokku aetud naised vaid kahjuks on ka jahimeeste hulgas “jahinaisi”, kes koos tapetud loomadega veel uhkelt poseerivad. Täitsa haige!
Kuulsime ja nägime kaugelt teid tähtsaid
eks rohkem tehti nalja
tapmisest on seltskonnaüritus tehtud, saarele meelitati hulk rahvast, pood sai kasumi, mõni kuulsust
…. järgmisel nädalal Naisaarel karu kallistamine. Kätte soojad kindad, karu magab.
juba talveunes, või toimetavad ainult siis kui pildile lastakse
Ega hunt loll ole, et inimmasside haisu peale nina välja pistaks.
Eeltöö oli vilets
Mis eeltöö neil huntidel ikka olla sai.
Nina, IRW, nina.
Ainult inimene ise arvab, et on metsloomadest intelligentsem.