Silt: Rein Veitmaa

[caption id="attachment_402641" align="alignnone" width="2000"] Mitu kuud kestnud vaidlus Vormsi jahipidamisõiguse üle päädis sellega, et saarel hakkab jahti pidama Vormsi jahiselts. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Enne jaanipühi otsustas keskkonnaamet anda jahipidamisõiguse Vormsi saarel kümneks aastaks kohalikule jahiseltsile. „Andsime loa välja jah,” ütles keskkonnaameti Hiiu-, Lääne-, Saare- ja Pärnumaa jahinduse spetsialist Ivar Marlen. „Vaevalt et vaidlused on lõppenud, aga menetlus on meil küll praegu lõppenud.” Jahipidamisõiguse määrus jõustus eile, kuid seda on võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada. Vormsi jahiseltsi esimees Rein Veitmaa jahipidamisõiguse saamise üle eile ülemäära ei rõõmustanud. „Põhimõtteliselt hakkas otsus tänasest kehtima, aga seda on võimalik kuu aja jooksul vaidlustada,” ütles Veitmaa.

[caption id="attachment_389748" align="alignnone" width="2000"] Vormsi jahipiirkonna senine kasutusõigus lõppes 31. mail, uue kasutusõiguse andmine on takerdunud vaidlustesse. . Foto: Vormsi Pildipank[/caption] Vaidlus Vormsi jahiõiguse üle on jõudnud otsaga kohtusse, sest MTÜ Rannarootslane vaidlustas keskkonnaameti otsuse eelnõu ja Tallinna halduskohus peatas Vormsi jahipiirkonna kasutusõiguse seadmise. Vormsi jahipidamisõigust on taotlenud kolm seltskonda: Vormsi jahiselts, Spithamis registreeritud MTÜ Rannarootslane ja Kulnor OÜ Ohtla külast. Seni saarel jahti pidanud Vormsi jahiseltsile pole aga meeltmööda, et saarel võiks jahti pidada ka mõni teine ühing.

[caption id="attachment_391534" align="alignnone" width="696"] Vormsi jahiselts taotleb uuesti saarel jahiõigust, kuigi soovijaid on teisigi. Foto: Vormsi jahiselts[/caption] Vormsi jahiseltsile ei meeldi, et saarel võiks jahti pidada ka mõni teine ühing, kuigi soovi selleks on lisaks kohalikule jahiseltsile avaldanud Spithamis registreeritud MTÜ Rannarootslane.

[caption id="attachment_389748" align="alignnone" width="2000"] Kes Vormsil edaspidi jahti korraldab, selgub avatud konkursil. Foto: Vormsi Pildipank[/caption] Vormsi jahiseltsil ei õnnestunud saada nõusolekut oma soovile pikendada jahiõigust saarel, piirkonna jahiõigus läks avatud konkursile. Varem ajaliselt piiramata jahiõigus muudeti kümmekonna aasta eest tähtajaliseks, mis tõi jahiseltsidele kohustuse iga kümne aasta järel uuendada kokkuleppeid maaomanikega, kelle maadel nad jahti peavad. Enamik neist õigustest lõppevad tänavu ja mullu suvest algaski jahiõiguse uuendamise protsess. Jahiõiguse pikendamiseks tuli jahiseltsil või -ühingul esitada maakonna jahindusnõukogule kokkulepped enam kui poolte oma jahipiirkonna maaomanikega.

[caption id="attachment_378672" align="alignnone" width="960"] Sel nädalal jäi õuntega maiustav karu rajakaamerasse Vormsis. Foto rajakaamera[/caption] Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte – Läänemaal pole kunagi olnud nii palju karusid kui praegu. „Karud on liikunud meie kandis kogu aeg, aga mitte nii palju kui nüüd,” ütles Vatla ja Massu jahiseltside liige Arno Peksar. Kui veel mõne aasta eest oli karu rajakaameras põrutav uudis, siis enam mitte. „Lihtsalt mainitakse ära. Ei ole nii, et mul oli ja sul ei ole. Kõigil on,” ütles Peksar. Peksari rajakaamerasse on sattunud korraga neli karu. Karu nägemiseks ei pea kaamerat olemagi. Vatla vana lennuvälja kandis on tänavu mesikäpp inimeste silma alla sattunud korduvalt, ja pole ka ime – karude arvukus Eestis tõuseb ja nad kolivad kohtadesse, kus neid seni on hõredalt. „Kui paremad elupaigad on täis, peab ju kuskile minema, kus keegi käpaga vastu vahtimist ei anna,” ütles Peksar. Mullu elas Eestis ligi 30 karupesakonda rohkem kui kümme aastat tagasi (mullu 91 ema poegadega, 2012. aastal 62).