Lääne Elu 4. märtsi esiküljel oli murelik lugu sellest, kuidas Lääneranna vallavolikogus on sündinud mõte teha kokkuhoidu sel teel, et suletakse või kärbitakse väiksemaid koole.
Sama saatus ootab ka nelja Lääneranna valla külaraamatukogu. Midagi sarnast on toimunud või toimumas mitmes paigas üle terve Eesti ja muidugi on rahapuuduse põhjusi rohkem kui üks. Viimaste aastate kriisid on seadnud valdade juhid raskete valikute ette – mida teha olukorras, kus eelarve vanal viisil kulutamist enam välja ei kannata? Tuleb teha raskeid valikuid – mida hoida ja mida mitte, ning siin võiks näiteks abiks olla ka arusaam sellest, kui oluline miski asutus on. Allpool lühike, subjektiivne ülevaade külakoolide ja raamatukogude tähtsusest.
Miks ei korraldata läänerannas hääletust ,et kas meil ikka on vaja gümnaasiumit ja hiigel võlga uue kooli ehituseks. Olen enam kui kindel et võidab rahva enamus kes ei soovi uut kooli ja gümnaasiumit kui see tuleb ümberkaudsete kogukondade ja laste arvelt.
Tegelikult on Lihulas gümnaasiumiklasside pidamine väga küsimärgiline.
Gümnaasiumihariduses on oluline, et ca 1/3 õppekavast oleks valikained. See tähendab, et õpilane saaks reaalselt valida – kellele rootsi keel, kellele ballett ja kellele jalgpall. Ja veel sada erinevat võimalust.
Selle kõige jaoks tuleb leida õpetajad. Aga õpetajad on selline peenem rahvas, kes tahab ka teatris ja kontserdil käia, rääkimata muudest kvaliteetsetest tegevustest. Mida on Lihulal sellisele rahvale reaalselt vaba aja sisustamiseks pakkuda?
Niikaua kui mingid suva tüübid näevad märga und pärlitest, ei saagi paremat loota.