Kodu ostmine on üks suuremaid finantsotsuseid, mida oma elu jooksul teeme. Sellepärast tuleb julgelt unistada ja enda soovidele otsa vaadata ning enne otsuse tegemist kaaluda tõsiselt oma võimalusi ja võimekust. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma selgitab, mida igaüks kodu ostmise kohta teadma peaks.
Millal osta kodu?
Kodu tuleb osta siis, kui olemasolev elamine on kitsas, liiga suur, ilma terassita, ei ole päris oma, asukoht ei vasta muutunud ootustele, korrus ei sobi või hoopis muu põhjus. Seega kõige esimese sammuna tuleb leida enda jaoks sobiv kinnisvara. Kuigi soov elada kõige uuemas ja avaramas kodus võib olla suur, soovitab Pärgma jääda ootustes realistlikuks. „See tähendab, et uue kodu soetamine võiks olla eelkõige vajaduspõhine, näiteks lapse sündimisest, kokku-lahku kolimisest või muudest olulistest faktoritest tingitult,” tõdeb ta. Vahetevahel on mõistlikum soetada soovitust veidi soodsam kinnisvara, et olla kindel elukvaliteedi paranemises nii, et säiliks võimekus tasuda laenumakseid ka tulevikus. Selle võrra on võimalik hoida osa raha säästupuhvrina ja mõelda ka laenu- või elukindlustuskaitsega saadavale turvatundele. Kodulaenust saadav kasu peab tegema rõõmu. See tekib ja on aga siis, kui olemasolevad laenud ja uus laen ja tulevikus väljavahetatav autoliising on mahuvad lahedalt sissetuleku voogu.
Niisiis on mõistlik enne otsustamist arutada võimalused läbi usaldusväärsete lähedastega ning ka laenunõustajaga. Spetsialistidega rääkimine annab parema arusaamise nii kodulaenu kohta kui ka aitab läbi mõelda endale sobivad võimalused. Spetsialist küsib kindlasti ka sellised küsimusi, mille peale ei oleks osanud ise mõeldagi. Hea tööriist esimeste sammude tegemiseks on panga kodulehelt leitav kodulaenu kalkulaator, mis näitab lihtsasti ära maksimaalse laenusumma ja sellele vastava kuumakse. Võid üllatuda, et kalkulaator (loe: pank) on valmis sulle andma nii suure või väikse summa ning sealjuures kuumakseid vaadates leiad vastavalt, et sel juhul ma võiksin küll väiksema/suurema summa tagasimaksmisega hakkama saada.
Mida laenamisel silmas pidada?
Laenu väljastatakse neile, kellel on võimekust see tagasi maksta ja kelle sissetulek on regulaarne. Kodulaenu on võimalik võtta nii üksi kui ka kaaslaenajaga. Kaaslaenaja on tavapäraselt sama leibkonna liige, näiteks paar, kes soovib koos kodu osta ja sel juhul nad vastutavad laenu eest solidaarselt. Näiteks Swedbanki väljastatud kodulaenudest on 42% võetud koos kaaslaenajaga. Pärgma sõnul tuleb kaaslaenajaga kodulaenu võtmisel läbi mõelda mitmed elulised küsimusi ühise tuleviku kohta: „Tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas panustatakse omafinantseeringusse ning kuidas on tulevikus plaanis laenu kuumakseid jagada ning muidugi ka see, et kuidas omand jagatakse. Kui mitu inimest on laenuga seotud, on mõistlik mõelda pikalt ette, et mis juhtub juhul, kui näiteks kooselu lõppeb.“
Tühja rahakotiga kodu reeglina osta ei saa ehk vajalik on omafinantseering kas rahas või olemasoleva kinnisvara näol. Kodulaenu võttes tuleb arvestada omafinantseeringuga minimaalselt 15% tehingu või kinnisvara hinnast. Võttes laenu KredExi käendusel, on minimaalne omafinantseering alates 10%. Omafinantseeringu suurus sõltub ostetava vara seisukorrast, asukohast, likviidsusest ning sama oluline on ka potentsiaalse laenuvõtja senine krediidiajalugu. Keskmine omafinantseering on 25%-30%. Selle põhjuseks on see, et inimesed soovivad, et laenusumma oleks võimalikult väike ja et ka kinnisvarahinna kõikudes ollakse turvalises olukorras.
Mida kodulaenu võtmise kohta teadma peaks?
Kodulaen on pikaajaline laen, keskmiselt 25 aastat. Anne Pärgma soovitab kodulaenu võttes arvestada algusest peale kõikide võimalike kuludega: „Näiteks uusarendustes pole tihtipeale hinna sees siseviimistlust ja mööblit. Laenu võtmisel tuleb arvestada lisaks objekti hinnale ka teiste planeeritud kuludega.“ Lisaks igakuistele kuumaksele lisanduvad kinnisvara soetamisel ka muud sama olulised kulud, nagu kindlustused, ühekordete tasudena notaritasu ja riigilõiv. Just need kipuvad olema detailid, millele kinnisvara ostu plaanides kõige vähem osatakse mõelda ja nendeks suurust eelarvestada.
Silmas tuleb pidada ka kodulaenu kuumakse erinevaid komponente. Eestis moodustab osa kodulaenu kuumaksetest euribor. Euribor on üleeuroopaline pankadevaheline baasintressimäär, mille suuruse määrab Euroopa Rahaturgude Instituut. Kõige rohkem on Eestis kodulaenusid, mis on seotud kuue kuu euriboriga, mis tähendab, et iga kuue kuu järel arvutatakse intressimäär vastavalt uuesti. Niisiis peaks euribori tõusu võimalusega arvestama juba laenu võtmisel, sest see on otseselt seotud laenumakse suurusega. Swedbank pakub ka alternatiivset võimalust fikseeritud annuiteetgraafiku näol neile, kes soovivad euribori muutusest võimalikult vähe üllatusi kogu laenuperioodi jooksul. Kui laenusumma on sellises suuruses, et võimaldab vältida maksimaalset laenuperioodi, siis see graafiku tüüp võib laenuvõtjale sümpatiseerida. Sellisel juhul on kuumaksed koguaeg samad ja vastavalt euribori muutusele lüheneb või pikeneb laenu tagasimakseperiood.
Milleks kodulaenu kasutada?
Kodulaenu võib võtta rohkem kui ühe. Kodulaenu saab võtta nii linnakodu ostuks, maakodu soetamiseks või hoopis uue maja ehitamiseks. Kodukapitalilaenuga, mis on väga sarnane kodulaenule, saab aga soetada ka lisakinnisvara investeerimise eesmärgil. Uue laenu võtmisel on tarvis hoolikalt hinnata oma sissetulekuid ning olemasolevaid varasid, et olla kindel jätkusuutlikus maksevõimekuses. Lisaks saab võtta uue laenu selleks, et senist kodu uue vastu vahetada. „Nii saab vana kodu kasutada lisatagatisena uue ostmiseks vajaliku laenu taotlemisel ja seejärel alles vana müüa. Või siis on võimalus müüa vana kodu enne ja seejärel võtta laen uue soetamiseks,” selgitab Pärgma.
Neile, kellele enda senine kodu on armas ja hea pakub pank võimalust kasutada laenu ka kodu remontimiseks, uuendamiseks, ümber ehitamiseks ning energiatõhusamaks muutmiseks. „Kui pole vajadust uue kodu ostmiseks, kuid on aeg muuta vana uuemaks, siis pakume ka selle jaoks võimalusi,” kinnitab Pärgma.
Viimastel aastatel on aina päevakajalisemaks muutunud ka kodu soojustamine ning küttesüsteemide vahetamine. Selle jaoks saab pangast taotleda kodu energiatõhususe laenu, mis on mõeldud kulutuste jaoks, mille eesmärk on edaspidi hoida kokku jooksvate kulude pealt ning aidata kaasa keskkonnasõbralike eesmärkide saavutamisele. Võttes arvesse energiahindade kasvu, võib kodu energiatõhususe laen olla mõistlik valik paljudele inimestele, kes elavad just vanemates hoonetes.
Kuidas laenu saada?
Kellel on ostusoov ning lisaraha vajadus, peaks leidma internetipangast taotluse ja selle teele panema. Taotlus edastamise eest raha ei küsita, küll aga võtab 1 tööpäeva jooksul ühendust laenuspetsialist, kes nõustab võimalike tekkinud küsimuste osas ning annab ülevaate laenuvõimalustest. Enne laenusummade lubamist tuleb väga palju juttu laenuvõtja teenitud rahast (palk), selle säilimisest (säästud, hoiused) ning varadest, mis on varasemalt juba soetatud. Muidugi räägitakse ka sellest, et milliseks võiks tulevikus kujuneda maksekoormus.
Pärgma teab kogemusest rääkida, et pangas töötavad spetsialistid uurivad põhjalikult inimeste rahalist seisu. „Võib kerkida küsimus, et miks pangas nii palju isiklikke küsimusi esitatakse. Nende põhjalike küsimuste eesmärk pole midagi muud kui et veenduda, et laenu taotlejal on ka tegelikul võimalik võetud kohustusi tulevikus ka täita. See on äärmiselt oluline nii laenuvõtja kui ka panga vaatest,” rõhutab ta.
Kodulaenu taotluse saab esitada digitaalselt, ilma panga esindusse tulemata. Eelmisel aastal sai näiteks Swedbanki kodulaenu toel enda unistuse uuest kodust koduomanikuks üle 8000 (käesoleval 2022 turbulentsel aastal 6000 ) eestimaalase.
Alustaks ehk sellest, et küsimus on – kas saada 30 aastaks võõrpanga orjaks või jääda iseseisvaks ja vabaks…..
kuidas sa maja ehitad siis? Palgast? Krüptovaluutadega hangeldamisest? Eks ikka laenurahaga, kui pole suurt pärandust saada. Need ajad on möödas kulla inime, kui telliskive sai veel koju vedada paarikaupa ja pooliku eest sai tsementi. Pealegi maksud on ju igakuised nagunii meil sissetulekuga inimestel kõigil. Surmani.
Ja mis su vabadust siis takistab? Oma valik, kas võtad laenu ja maksad mõnikümmend aastat tagasi või korjad sama kaua ja ostad siis. Ning kui välismaalastest pangaomanikud ei sobi, eks kasuta siis kohaliku kapitaliga panka, tänaseks neid mitu juba turul olemas.
Alustaks ehk sellest, et kodu ei ole võimalik osta!
Alustuseks oleks võinud midagi tarka kirjutada. Milleks niisama targutada? Kodu rajamine on teemaks ja selle jaoks kinnisvara soetamine laenuga. Peaküsimusteks on, et mida ja kuidas seda peab täpsemalt tegema. Suht lihtsalt on see lahti seletatud. Kellel vaja seda, saab kenasti infot. Peab ainult meeles pidama, et tegu on reklaamiga ja sarnaseid võinalusi peaks otsima ka teiste pakkujate juurest.
Loll tänapäeva inimene! Vaata vähemalt Nukitsamehe film ära!
Tark vastus mingi või?
Täpselt, kodu rajamine, mitte ostmine!
müün oma 3 toalise kõigi mugavustega linnas ära ja kolin maale,1 toalisesse puuküttega, kolhoosi aegsesse, mõne kohaliku lauda juurde ehitatud unistuste kodusse. miljoni eurone vaade, värske õhk toas aasta läbi, vaikus, puha paradiis ja seda kõike ilma panga laenuta
maal on tõepoolest hea. Kaasajal saab endale ka läbi interneti rahastust leida, ei pea füüsiliselt kuskil tehases iga hommik kohal ilmtingimata olemagi.
elas vanasti maal, ümbritsetuna karja,- heina, – põllu,- metsamaadest selleks, et oma pere toita, nüüd pole vahet, meid toidab linnas asuv kaubanduskeskus võõramaise keemiaga, võõramaise panga kaasabil ja toel
Kes see seda maatööd viitsib orjata! Kaasajal on niipalju mugavusi toas olla, et unustage ära see mullas tuhnimine. Päriselt ka. Mina küll ei viitsi hommiku varavalgest hilisööni mingi loomi talitada ja künda, künda lõputult künda. Maasikad ja tomat kurk on max mida kasvatan. Autoga sõidan linna poodi ja muu toidukraam kohe olemas. Nii käivad tänapäeval asjad, mitte et kunagi elati. Kunagi ei olnud värviteleviisorit ja internetti ka. Nüüd on toas muudki teha, kui ainult süüa ja magama tulla.
Piisab ainult elekter ära ja räägid teist juttu!
Et kui elektrikatkestus on, siis hakkan põldusid kündma? Päris “arukas ” loogika peaks mainima. Elekter ei kao kuhugile. Vaata mis sajandis me elame! Katkestused võivad olla, aga ära ei kao energia, kuna see on juba leiutatud. Ole teadlik!
Vähemasti pooltel kordadel peab Kaja Kallas ikkagi sõna!
Peretoetuste seaduse vastuvõtmise korral lubas peaminister tagasi astuda. Ei astunud.
Ühel õhtul enne AK-d lubas ta aga elektrikatkestusi – lubadus täidetud. Saarlastel läheb 4.päev ilma vooluta.
…paradiis on maal jah, aga seda mitte punaste juhitud Eesti Vabariigis, kus paljudel maakatel on ”õnn” elada nädal ilma elektrita….