Eile Haapsalus Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil elutööpreemia vastu võtnud Ain Heinaru ei ole ainult teadlane, vaid ka praktik, tema bakterigeneetilisi töid läheb vaja keskkonnakaitses.
Preemia üle andnud inimesegeneetika ühingu president Andres Metspalu selgitas, et Ain Heinaru väljatöötatud baktereid kasutatakse näiteks põlevkivi töötlemise jääkidest tekkiva reostuse vähendamiseks.
“Muidu on siin palju teoreetikuid koos, Heinaru on lisaks ka praktik,” ütles Metspalu.
Preemia laureaadi Ain Heinaru elutöö pole sugugi tehtud – novembris esitleb teadlane enda kirjutatud esimest eestikeelset geneetikaõpikut. “Töö oli hirmus ja metsik ja kole,” ütles Heinaru.
Eesti keele kasutamine on ka inimesegeneetika konverentsi üks põhimõtteid. Korraldaja Merike Leego Eesti Geenivaramust rääkis, et geeniteadlased on korraldanud hääletusigi, mis keeles konverentsi pidada. Peale on jäänud eesti keel – selleks, et hoida ingliskeelseist õpikuist õppinud noori teadlasi kursis omakeelse terminoloogiaga. “Näiteks laboris räägime pooleldi ingliskeelsete terminitega,” selgitas Leego.
Inimesegeneetika ühingu aastakonverents on Tartu ja Tallinna geeniteadlaste traditsiooniline kokkusaamine, mida Merike Leego sõnul püütakse pidada väljaspool Tartut ja Tallinna. Teadlaste huviks on ka meelitada noori üle Eesti geneetikat õppima, tänavusel 14. konverentsilgi osales kolm Haapsalu gümnaasiumiõpilast.