Riigi infosüsteemi ameti (RIA) peaarhitekt Tarmo Hanga on Haapsalust pärit mees, kes hoolitseb selle eest, et Eesti riigi infosüsteem laitmatult toimiks.
Seitsmeliikmeline Hangade pere on viimased 15 aastat elanud Tallinna külje all Kiilis, kuid ennast laadimas käivad nad Läänemaal Puises asuvas suvekodus.
Kust teie IT-huvi on alguse saanud?
Arvutivärk on mind kogu aeg tõmmanud. Juba kooliajal olin ninapidi arvutis. Keskkoolis oli meil Juku arvutiklass, kus passisime nii kaua, kui vähegi saime. Meie ajal tekkisid arvutiklassid koolides, kus oli eestvedaja, kes viitsis sellega tegeleda. Meil oli selleks Peeter Vikman.
Esimesed masinad, millega kokku puutusin, olid sellised, kus arvuti nägi välja nagu klaviatuur, kuvariks oli telekas ning operatsioonisüsteemid ja programmid loeti sisse makilindilt. Jukud olid juba kõva sõna.
Igal õpilasel oli vihiku vahel oma disketikene ja programmikesed. Toonane arvutiõpetaja julgustas meid katsetama igasuguseid asju. Tollest ajast on pärit ka esimesed programmeerimisalged – Juku Basicu programmikesed.
Ajal, kui kooli lõpetasite, polnud kuigi palju kohti, kus oleks saanud arvutialast haridust. Kus olete õppinud?
Pärast keskkooli läksin tehnikaülikooli automaatikat õppima. See on ka puhas arvutiteadus.
Töö käigus olen loomulikult juurde õppinud, nagu kõik, kes on arvutite tulekuaja üle elanud.
Tänaseni on IT-valdkonnas põud nendest, kes oma haridustee sel alal lõpuni läbi on käinud. Kes vähegi viitsivad tegutseda, lähevad juba kooli ajal tööle, tekib pere ja muud kohustused ning kooli lõpetamine kipub unaruse jääma. Minu soovitus: kui vähegi võimalik, ärge jätke kooli unarusse.
Abikaasa Karinil on see-eest doktorikraad.
Nüüd kus oma lapsed on piisavalt suured, võiks tegelda mõne muu valdkonna õppimisega, näiteks vaadata lähemalt, kuidas toimib ühiskond või kuidas töötab inimese mõtlemine.
Samas huvitavad arvutid ja arvutiteadus mind tegelikult tohutult. Arvan, et mul on vedanud – hobi ja töö on koos.
Milline on RIA peaarhitekti töö?
RIAs olen 2007. aastast olnud eri rollides. Päris pikka aega vastutasin tehnoloogiaosakonna juhatajana kogu taristupoole toimimise eest – inimestele on see ehk tuttavam kui eesti.ee ja e-valimised. Nüüd olen peaarhitekti rollis.
Nende kahe ameti vahe on võibolla see, et enne tegelesin ühe osakonnaga, nüüd vaatan, et kogu asutuses asjad kokku käiksid.
Peaarhitekti roll IT-organisatsioonis on sarnane linnaarhitekti omaga. Linnaarhitekt peab jälgima, et linnas kõik kokku klapiks: liiklus, ühistransport, majade kuju ja värvivalik. Kui arhitekti roll IT-ettevõttes on vaadata, et arendatav infosüsteem oleks kooskõlaline ja toimiks lõppkasutaja jaoks hästi, siis peaarhitekt vaatab, et kõiki meie maja teenused ja infosüsteemid oleksid üks tervik.
RIA-l on laias laastus kaks tegevusvaldkonda: küberturve ja riigi infosüsteemid.
Küberturbevaldkonna asi on vaadata, et meil oleks riigis küberturbe osas kõik hästi ja selles valdkonnas tuntuim on vast CERT-EE tiim.
Riigi infosüsteemi valdkonna asi on hoida heas korras meie vastutusel olevad riigi alusteenused – inimese jaoks on need EID (ID-kaart, mobiil-ID, digidoc), (e-)valimised ja eesti.ee portaal, asutustele X-TEE, RIHA ja riigivõrk.
Vahi aga – kas hakatakse nüüd poliitikasse minemist sättima või ausalt tuhka endale pähe raputama, et riigi infosüsteemid on muutunud magavaks tiigriks?:)
Siis peab küll maailmalõpp lähedal olema, kui Tarmo poliitikasse läheb.