Õpetajate Leht kirjutab loos “Väikegümnaasiumid ooterežiimil” sellest, et vallad ei kipu õpilastepõuas gümnaasiume põhikooliks muutma ega oska ka “peibutusparte” leida.
Positiivse näitena tuuakse Noarootsi vald, kus üle 20 aasta on tegutsenud edetabelites kõrgeid kohti hoidev riigigümnaasium.
Direktor Laine Belovas ütleb, et kooli loomisel püüti vältida asju, mis õpetajaile endile koolis ei meeldinud: alates vahetunnis ringiratast jalutamisest kuni tänitavate pedagoogideni.
“Plusspoolel rõhutavad gümnasistid häid õpetajaid, head õppekeskkonda, võimalust õppida mitmeid võõrkeeli, õpilaste ja õpetajate häid suhteid ja omavahelist head läbisaamist, sportimisvõimalusi (võimla, staadion, tenniseväljak, valla jõusaal, Haapsalu ujula jms) ja vaba aja sisustamise võimalusi, peavad kooli toitu heaks ja odavaks, on rahul kooli bussidega (57-kohalises on WiFi). Üle 90% kooli õpilastest elab õpilaskodus, mida nad ise hindavad suurepäraseks iseseisvuse kooliks. Suurimaks miinuseks on amortiseerunud õpilaskodu. Hoiame plusse ja püüame vähendada miinuseid. Õpilased ja nende vanemad on kooliga rahul. Info levib ja nii uued gümnasistid meile tulevad,” räägib Noarootsi gümnaasiumi direktor.
