Eesti Energia: tuulikud ei põhjusta tervisemuresid

Eesti Energia töötajad panid kokku vastused Piirsalu külaseltsi 11 küsimusele, mis olid esitatud avalikus kirjas Lääne-Nigula vallavalitsusele ja –volikogule.

1. Miks on meie vallal vaja Risti, Piirsalu, Seljaküla aladele tuuleparki?

Lääne-Nigula valla, sealhulgas Risti, Piirsalu ja Seljaküla elanikel on võimalik näidata end edumeelse, vastutustundliku ning tulevikku vaatava kogukonnana, sest andes võimaluse rajada antud piirkonda tuulepark, aitab see ühest küljest kaasa Eesti taastuvenergia arendamisele ja teisalt loob otsese kasu kohalikule kogukonnale. Kindlasti ei rajata tuuleparki kohalike elanikehuvide ja hüvede arvelt.Vähendades energiatootmise keskkonnajalajälge anname panuse elukeskkonna säilitamisse meie tulevaste põlvede jaoks tänases globaalses kliimakriisis.

Eestis ei ole tuuleenergia arendamiseks maismaal väga palju sobivaid alasid – kitsendused on seotud keskkonna- ja riigikaitse piirangutega, tiheasustusaladega või on tuuleolud ebasoodsad. Eeltöö tulemusel on arendaja leidnud, et Lääne-Nigula piirkonnas on tuulepargi arendamiseks eelduslikult sobivad tingimused.Nüüd soovimegi teha põhjaliku keskkonnamõjude hindamise, et veenduda, kas, kuhuja millistel tingimustel on Lääne-Nigula valla territooriumile võimalik tuuleparki rajada.

Enefit Green lähtub tuulepargi projekti arendades põhimõttest teha kohaliku kogukonnaga igakülgset koostööd ning leiame, et kohalikud inimesed peavad saama kasu tuulepargi asumisest nende lähistel. Samuti elavdab tuulepark kohalikku ettevõtluskeskkonda.

2. Kui palju on otsese mõju alla jäävaid elanikke? Mida teie kujutate ette otsese mõjuna?

Tuulikute otsese mõju (heli ja varjutus) piirkonda ei jää ühtegi majapidamist. Lähipiirkonda ehk kuni 2 km kaugusele Enefit Greeni poolt huvitatud alal ehk esialgsest asukohavalikust jääb majapidamisi kokku 68: umbes 1500 m kaugusel on 28 elamut ning umbes 1500-2000 m kaugusel 40 elamut.

Kui loobuda majapidamistele kõige lähemal asuvast tuulikust, langeks tuulikutest kuni 2000 m kaugusel asuvate majapidamiste arv 45-ni: umbes 1500 m kaugusel asuks siis 20 elamut ning umbes 1500-2000 m kaugusel 25 elamut.

3. Kellele see otsest kasu annab?

Oleme välja töötanud omapoolse ettepaneku, kuidas kohalikku kogukonda ja tuulepargi lähipiirkonna majapidamisi võiks tulevikus toetada. Saatsime selle eelmisel nädalal ka Lääne-Nigula vallajuhtidele ja külaseltside esindajatele. Risti tuulepargi näitel (21 tuulikut) tähendab see, et Enefit Green panustab kohalikku kogukonda 210 000-336 000 eurot aastas (olenevalt tuulikute tootlusest), mis jaguneks kohaliku omavalitsuse ja otsetoetuste saajate vahel. See tähendab, et 21 tuulikuga lahenduse korral makstakse majapidamistele otsetoetuseks 130 000 EUR/aastas ja kohalikule omavalitsusele 80 000–206 000  eurot aastas.

See tähendab, et majapidamised, mis on planeeringu kehtestamise ajal viekordse tipukõrguse kaugusel lähimast tuulikust, saaksid otsetoetust umbes 2 500 eurot aastas ja seitsmekordse  tipukõrguse kaugusel (maksimaalse kauguse korral umbes 2000 m) umbes 1 500  eurot aastas. See sõltub, milliseks kujuneb täpselt tuuletoodang.

Tuulepargi rajamine muudab Lääne-Nigula ettevõtluskeskkonnana atraktiivsemaks, sest elektri otseühenduse võimalus (st võrgutasu võrra soodsam elekter) tuulepargi lähistel tekitab olulise konkurentsieelise nii juba olemasolevatele suure elektritarbimisega ettevõtetele kui ka uutele tööstustele, kes rajavad oma tootmise tuulepargi lähedale.

4. Mitu tuuleparki peab igas vallas ja maakonnas olema? Mitmes maakonnas ja vallas ei ole veel ühtegi rajatud ja mis põhjustel?

Sobivate tingimustega ala tuulepargi rajamiseks on väärtus ja privileeg, mille üle võiks iga vald uhke olla – see on võimalus olla otseselt rohepöördesse panustaja, jätta endast maha positiivne jälg ja muuta puhtamaks keskkond, kus me elame.

Tuuleparkide asumine omavalitsuste lõikes või  arvu järgi pole piiritletud ning selliseid eesmärke seatud ei ole. See ei oleks ka võimalik, sest Eestis on tuuleenergeetika arendamiseks  sobivaid alasid piiratult. Tuuleparkide arendusprojekte algatatakse piirkondades, kus on sobivad tingimused (riigikaitsealased, keskkonnaalased, tuuleolud) selleks olemas. Sellele järgnevad teaduspõhised uuringud, mis selgitavad välja kas, kuhu täpselt ja millistel tingimustel antud piirkonnas tuuleparki rajada saaks.

5. Kus on garantii, et tervet 2500 ha ei raiuta lagedaks kogu vajaliku infra (teevõrgustik, kraavitamine kuivenduseks, tuulikualused metsaalal, lisaks alajaama rajamine metsaalale ja 330 alajaama rajamine Ristile jm meile mitteteadaolevad asjaolud) rajamisel?

Arendusala ei ole kaetud täielikult metsaga. Raadatava ala ulatus Risti tuulepargi projekti 2500 ha suuruse arendusala puhul on meie tänasele parimale teadmisele toetuvalt 1,6-3,3% kogu arendusalast. Seega kogu raadatava ala jääb vahemikku 39–82 ha. Kasutame infrastruktuuri planeerimisel ja projekteerimisel olemasolevaid liinide trasse jateede võrku, mida vajadusel laiendatakse ja uuendatakse, seega metsa raadamine ei ole massiline. Metsa peab raadama tuuliku vundamendi alt ja ehitusplatsi alalt, mis on tuuliku kohta umbes 1 ha suurune ala. Seejuures on oluline säilitada rohevõrgustik ja loomade-lindude elupaigad.

6. Millised maardlad kavatsetakse avada, laiendada ja luua planeeritava tuulepargi rajamiseks?

Risti tuulepargi arenduse raames uusi maardlaid ei avata. Tuulepargi ehituse ajal otsustab ehitaja (alltöövõtja), millist olemasolevat maardlatehituseks vajalike ressursside saamiseks kasutatakse.

7. Kui palju kahjustavad need ümbruskonna loodust ja elanike heaolu?

Kuna Risti tuulepargi projektiga uusi maardlaid ei avata, ei tekitata selles osas ka täiendavat keskkonnamõju.

8. Mis juhtub salvkaevudega ja kes katab otsesed kahjud?

Ei ole ette näha, et tuulikute rajamine põhjustaks negatiivset mõju põhjaveele ja salvkaevudele. Antud mõju hinnatakse ka keskkonnamõjude hindamise käigus ning vajadusel nähakse ette ehitustehnilised lahendused, et seda riski välistada.

9. Kas inimeste kinnisvara väärtus tõuseb või langeb tuulepargi rajamisega ning kes kahju korvab?

Tuulepargi lähipiirkonnas asuvate majapidamiste puhul toetame põhimõtet maksta otsetoetusi. Sellest tulenevalt pole välistatud, et antud kinnisvara väärtus hoopis kasvab. Varasem praktika ja teiste riikide kogemus pigem näitab, et kinnisvara hinnad oluliselt ei muutu. Planeerimisprotsessis viiakse läbi sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, millest selgub võimalik mõju kinnisvarahindadele, lähtudes nii Eesti kui ka välismaisest praktikast ja andmetest. Kui keskkonnamõjude hindamise käigus leitakse, et tuulepark mõjutab lähi-piirkonna kinnisvara väärtust negatiivselt, töötatakse välja metoodika, kuidas mõju suurust objektiivselt hinnata. Sellisel juhul kompenseeribarendaja kahju.

10. Millised tagajärjed on inim- (ja loomade) tervisele, elades tuulikute läheduses?

Tuulikute keskkonnamõju tekib eelkõige helist ja tuuliku laba pöörlemisest. Nende häiriv mõju ka kõige konservatiivsemate eelduste kohaselt üle kilomeetri aga ei ulatu. Tervisemõjusid on korduvalt uuritud (nt Soomes[1]), kuid mõjusid ja seoseid tuulikute ning tervisemurede vahel ei ole tuvastatud. Ühtlasi ei ole seoses tuuleparkidega tuvastatud olulist keskkonnamõju suurimetajatele.

Enne reaalset tuulepargi rajamist toimub aga planeeritava ala põhjalik uuring ehk keskkonnamõjude hindamise analüüs, mille käigus tuvastatakse võimalikud olulised keskkonnamõjud ka konkreetset planeeringuala silmas pidades, ning nende ilmnemisel töötatakse välja leevendamise meetmed. Tegutseme selle nimel, et uuringute tulemusel leitaks lahendus, misarvestab Läänemaa looduskeskkonna ja kogukonnaga ning sobib planeeritava tuulepargi rajamiseks.

11. Kui selle aasta lõpul kaob ära subsiidiumite toel taastuvenergiale jaamade rajamise toetus, siis pole see ju Enefit Greenile enam kasumlik?

Tuul on meie piirkonnas kindlasti kõige konkurentsivõimelisem taastuvenergia tootmise viis ning riigil on lähiaastatel teadaolevalt plaanis kaks suuremahulist taastuvenergiaoksjonit. Taastuvenergia vähempakkumise korraldamine on riigi võimalus näidata üles tahet taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks – riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 näeb Eestis tänasega võrreldes toodetava tuuleenergia koguse neljakordistamist. Investeeringud energeetikas on suured ning vähempakkumine on eelkõige riskide jagamise meede. Riik ei garanteeri tootjale mitte makstavat toetust, vaid tootja müüdavat minimaalset müügihinda.