Pisikest Nõva kooli on aastaid saatnud skandaalid. Vaidlused on käinud selle üle, mitme klassi ja kui suure õpilaskoduga seda pidada, kas kooli eelarvest tohib doteerida valla munitsipaalfirmat, ja lõpetades haridusministeeriumi järelevalvega, mis tuvastas kevadel koolis nii palju puudujääke, et see võib tegutsemisloast üldse ilma jääda. Seda juhul, kui määratud ajaks ministeeriumi ettekirjutusi ei täideta.
Augustis vallandas Nõva kooli direktor seitse kvalifikatsioonita õpetajat, kuulutas välja konkursid uute leidmiseks ja, oh imet – leidiski. Jõuline tegutsemine, aga kas ka õige ja õiglane?
Sest tegelikult polnud ju asi kvalifikatsiooni puudumises, vaid töölepingutes. Ükski seitsmest polnud süüdi, et eelmised koolijuhid olid nendega sõlminud tähtajatu töölepingu. Töötada tohtinuks nad aga aastakaupa. Nõva pole selles suhtes mingi erand. Eesti koolid on selliseid õpetajaid täis, sest kvalifikatsioonile vastavaid pole kusagilt võtta. Nõval kaotas seitse õpetajat enne kooliaasta algust töö. Taolises olukorras võib vallandamine olla juriidiliselt õige ja möödapääsmatu, aga see ei ole õiglane.
Nüüd aga sai selgeks, et see ei ole ka õige. Viis õpetajat pöördus töövaidluskomisjoni ja sai Lääne-Nigula vallalt üle 10 000 euro valuraha. Kaks õpetajat pääses vallandamise paragrahvist. Oleksid ehk pääsenud ka ülejäänud, kes mingil põhjusel seda aga ei nõudnudki.
Hoopis inetu on see, kuidas vallandamine käis – hilisõhtuste visiitide ja sõnumitega mõni tund pärast seda, kui oli vaidlustatud kooli 7.–9. klassi sulgemine. Jah, see võis olla juhus ja kokkusattumus. Aga asjad ei pea mitte ainult olema ausad, vaid ka välja paistma ausad. Praegu jääb tahes-tahtmata mulje, et kooli algkooliks muutmist pooldav direktor tahtis talle ebameeldivatest alluvatest vabaneda kättemaksuks volikogu otsuse vaidlustamise eest.
Vastavalt Haridusministeeriumi hinnangule on peale õpetajate väljavahetamist Nõva koolis õpetajate kvalifikatsioon tervikuna LANGENUD, mitte kuidagi paranenud. Nii siis oligi direktoril võimalik kibekähku endale sobiv “toetav ja kuulekas kollektiiv” palgata – laste hariduse arvelt!
Üks asi on kvalifikatsioon, teine on aga töökogemus. Kui vallandatud õpetajad olid kõik pikaajalise töökogemusega, siis mitmed uued alles harjutavad laste peal õpetamist. Umbes et proovin õige kas oskan klaverit mängida või mitte, õppinud ma seda ju ei ole.
Nojah, isegi kui olen kunagi mitukümmend aastat tagasi seda õppinud, siis harjutanud vahepeal absoluutselt pole.
Kui varem oli kooli haridustase hea (hoolimata väikesest õpilaste arvust head tulemused ja võidud aineolümpiaadidel+ head riigieksamite tulemused+teistest Lääne-Nigula koolidest kõrgem edasiõppimise protsent pärast põhikooli lõpetamist), siis kahjuks nüüd on siis sellega ühele poole saadud. Kurb on näha, mis koolis hetkel toimub.
Robootikaring – ei paista, et uutest õpetajatest kellelgi selle läbiviimiseks teadmisi/oskuseid oleks, laste soovidest sellega tegeleda hoolimata.
TULE (Lääne-Nigula) VALLA ELANIKUKS???? Tõesti või?
Mis järgmiseks – kaotame kõik kõvakattega teed ja vahetame kruusa vastu välja? Lõpetame veevärkide hoolde, las inimesed võtavad kasutusele kaevud ja välikäimlad? Ja egas siis ka elektrit pööblile vaja ei ole – metsas peerupuid küllaga! (Tuulepark juba saigi entusiastlikult pidurit.)