24. veebruaril, Eesti Vabariigi 102. aastapäeval on Eestis lipupäev. Sel päeval heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kella kaheksaks hommikul ning langetatakse päikeseloojangul. Kui lipp jäetakse lehvima ka pimedal ajal, peab see olema valgustatud, teatas riigikantselei.
Rahvuspüha hommik algab päikesetõusul lipuheiskamisega üle maa. Toompeal heisatakse Eesti lipp pidulikult Pika Hermanni torni kell 7.34. Lipp heisatakse hümni saatel, kõne peab riigikogu esimees Henn Põlluaas, õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning iseseisvusmanifesti loeb ette Voldemar Panso preemia laureaat Maarja Johanna Mägi.
Esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoorid ning Politsei- ja Piirivalveorkester. Kuberneri aeda on üles rivistatud Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, akadeemiliste organisatsioonide, seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad.
Kell 9.00 asetatakse pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile. Kõne peab peaminister Jüri Ratas.
Kaarli kirikus algab kell 10.00 jumalateenistus. Teenivad peapiiskop Viilma ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad. Muusikaliselt teenivad kaasa Tallinna praostkonna ühendkoor ja kristlike koolide lastekoor.
Vabaduse väljakul algab kell 12.00 Kaitseväe paraad. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Paraadist võtab osa üle 800 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 42 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 8 rühma ja 2 orkestrit. Paraadi lõppedes toimub lahingutehnika näitus.
Viljandis, Ugala teatrimajas algab kell 18.00 iseseisvuspäeva pidulik kontsert ning vabariigi presidendi vastuvõtt. Sellele eelneb kella kahest neljani perepäev Viljandi lauluväljakul, kus pidulisi tuleb tervitama ka president Kaljulaid.
24. veebruaril 1918 kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Esimesed sammud iseseisvumisel astuti juba 28. novembril 1917, mil Eestimaa Ajutine Maanõukogu võttis enda kätte kõrgeima võimu Eestis. Sellele järgnes iseseisvusmanifesti kokkuseadmine ning manifesti avaldamine Päästekomitee poolt 24. veebruaril 1918.