Jaanuaris on valijate toetus hakanud koonduma potentsiaalsete valimiste võitjate ümber – kasvanud on nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna reiting.
ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest tuhande vastajaga küsitlusest selgus, et kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 33 protsenti valijatest. Detsembris oli Keskerakonnal toetajaid 31 protsenti.
Kindlal teisel kohal on Reformierakond 25 protsendi suuruse toetusega. Suurim opositsioonipartei kasvatas kuu varasemaga võrreldes ka enim toetust – möödunud aasta viimasel kuul oli neil toetajaid 21 protsenti. Ehk Reformierakonna ja Keskerakonna vahe vähenes, kuid on endiselt suur.
Populaarsustabeli kolmandal kohal on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 17 protsendi suuruse toetusega. Detsembriga võrreldes kaotas EKRE ühe protsendipunkti võrra toetajaid.
Ülejäänud erakonnad on koondunud üsna valimiskünnise piirile. Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus oli jaanuaris seitse protsenti (detsembris kaheksa), Isamaal kuus (detsembris viis) ning täpselt valimiskünnise piirile on langenud poliitiline uustulnuk Eesti 200, keda toetas viis protsenti (detsembris seitse ja novembris kaheksa).
Nende numbrite juures võib välja tuua, et sotsiaaldemokraatide toetus langes märgatavalt Eesti 200 poliitikasse tulekuga mullu novembris, ega ole sealtpeale kasvanud. Eesti 200 alustas novembris kaheksa protsendi suuruse toetusega, kuid nüüd on see langenud valimiskünnise piirile. Osa Eesti 200 varasemaid toetajaid võis liikuda Reformierakonna taha, kellelt nad samuti poliitikasse tulles toetajaid ära võtsid.
Valimiskünnise alla jäid jaanuaris Rohelised kolme ning Vabaerakond ja Elurikkuse erakond mõlemad ühe protsendi suuruse toetusega. Üksikkandidaate lubas valida kaks protsenti valijatest.
Valitsuskoalitsiooni erakondade summaarne toetus oli jaanuaris 46 protsenti, opositsioonierakondadel 43 protsenti.
Kindlasti või tõenäoliselt kavatseb valimistel osaleda neli viiendikku valimisõiguslikest kodanikest. Alates septembrist 2018 on kindla valimiskavatsusega kodanike osakaal varieerunud 46-51 protsendini, tõenäoliste valijate osakaal 25-31 protsendini. Kui arvestada, et tõenäoliselt valima minejatest lähevad tegelikult valima umbes pooled, võib arvatavat valimisaktiivsust eelseisvatel riigikogu valimistel prognoosida 64-65 protsendi kanti.
Turu-uuringute AS küsis ka seda, mis erakonna poolt valijad kindlasti ei hääletaks. Konkurentsitult kõige ebapopulaarsemaks erakonnaks valijate seas osutus selle küsimuse kontekstis EKRE, millel on vastaseid poole rohkem kui pooldajaid (43 protsenti on vastu). Kui erakonnal Eesti 200 oli veel detsembris toetajate ja vastaste saldo ülekaalukalt positiivne – 21 protsenti poolt versus seitse protsenti vastu, siis nüüd on selle erakonna vastu häälestatud tervelt 20 protsenti valijaist.
Turu-uuringute AS küsitles 15. kuni 28. jaanuarini 1000 inimest nende kodudes. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.
Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga. Nende vastajate hulk, kes ei oma või taha oma eelistust avaldada, oli 35 protsenti. Eelseisvad riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil.
Ega suurt valida polegi ju teiste seast. SDE ja Isamaa kemplemine neile mingit usaldusväärsust küll andnud ei ole. E200-l on pikk plaan, mida aga kahjuks ette näidata pole, no pole ka inimesi, kes seda teostada võiks. EKRE vaenulikkus ja utoopiaklassist programm- no ei aitäh mõtlevale inimesele. Seega jääbki ainult valik kas vasak Kesk või parem Ref, ei ole mõtet häält raisata parteidele, kellest valitsejat pole.
Kust sa võtad, et üks on vasak-, teine parempoolne? Vaata poliitmaastikku õige nurga alt, Brüsselis istuvad nad sarnasest ideoloogiast lähtuvalt ikka ühel ja samal pingil.
Täna on ikka Riigikogu valimised, aga Brüsseli osas on su väide tõene muidugi. Eestis tasub pigem neid eristada majanduspoliitiliselt. Ühed tahavad rikkama mammonat vaesemale sunniviisiliselt jagada, teised lasevad vabaturul ise kulgeda. Tegelik otsustamise koht on, kas astmeline või ühetaoline tulumaks, muud teemad lohisevad ise järgi.
Eks see rikaste mammona vaeste enda kasuks tööle panemise arvelt enamasti ju tulebki. Väike tasaarveldus maksude kaudu tundub igati õiglane.
Eeltooduga pidasin silmas astmelist tulumaksu
Seega teevad reaalselt uue “viletsuse” kesk+ref, ühe pee kaks kanni !
Valige ikka jälle samad ahvid tagasi, siis ärge virisege, et elu pekki keeratakse !!!
Minu arust hästi võttis asja kokku Indrek Neivelt, kui küsiti-miks ta poliitikasse ei lähe? Kui sa ettevõtjana näed, et keegi varastab või on loll ja saamatu, siis lased sa ta lahti. Poliitikas on “seosed ja häälte toomine”,
ning see on võimatu. Lisaks saab ideede genereerijast alati paratamatult avalik süljetops.
Seega, nagu Singer-Vingeri laulus- “Vastandite ühtsus ja võitlus”- süsteem on töös, ta töötab pimedaski öös.