RMK: Haapsalu lähedased riigimetsad on ka edaspidi hoitud

Lääne Elu

info@le.ee

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link (vasakult), RMK Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Ehrpais ja RMK peametsaülem Andres Sepp septembri lõpus Haapsalu volikogus. Arvo Tarmula

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link (vasakult), RMK Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Ehrpais ja RMK peametsaülem Andres Sepp septembri lõpus Haapsalu volikogus. Arvo Tarmula

Haapsalu linnavolikogu otsustas loobuda lageraie keelust Haapsalu linna väärtuslikul maastikul asuvas riigimetsas. RMK ja linnavolikogu koostöös valminud kümne aasta metsade majandamise kava tagab metsade säilimise ka tulevastele põlvedele, teatas RMK oma pressiteates.

Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaidi sõnul tegi volikogu uue otsuse, kuna oli näha, et RMK tahab teha sisulist koostööd ning on nõus linna võtma võrdse partnerina, kuulates ära ka linnapoolsed ettepanekud. Karilaiu sõnul on linnale oluline, et mets oleks õigesti ja õiglaselt majandatud.

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul oli koostöö Haapsalu linnavolikoguga sisukas ja hea, vahendati RMK pressiteates. „Arutelude tulemusena jõudsime mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni ning mõistmiseni, et lageraie keelamine Haapsalus linna väärtuslikul maastikul asuvates metsades ei taga metsade uuenemist ja säilimist tulevastele põlvedele,“ rääkis Sepp.

Haapsalu linna üldplaneeringuga väärtuslikeks maastikeks määratud alal asub RMK hallatavat metsamaad kokku 429 ha, linnavolikogu istungil heakskiidu saanud metsade majandamise kava kohaselt tehakse metsade järk-järguliseks uuendamiseks järgmise 10 aasta jooksul seal erinevaid raieid kokku 73 hektaril. Samal ajal jõuab piirkonna metsadest raieküpsesse ikka täiendavalt 72 hektarit metsi.

Andres Sepa sõnul peeti kava koostades silmas, et Haapsalu lähedased metsad oleksid elujõulised, erinevas vanuses, mitmekesised ja terved mitte ainult täna vaid ka kümne ja saja aasta pärast. „Selleks, et igal järgmisel põlvkonnal oleks samuti nii noort, keskealist kui raieküpset metsa ning võimalused kasutada nende metsadega kaasnevaid hüvesid, tuleb metsade vanuselist jaotust ühtlustada ning neid uuendada,“ selgitas Sepp.

Metsade uuendamiseks kasutatakse valdavalt väikseid, 1-2 hektari suuruseid maastikku sobitatud lanke ning vastavalt looduslikele tingimustele kas turbe-või lageraiet.

„Kohtades, kus on võimalik kasutada turberaiet, seda teeme. Kuid Haapsalu puhul tuleb silmas pidada, et selle ümbruse metsad asuvad viljakatel muldadel, kus on vana metsa varjus võimalik kasvatada lehtmetsa, kuid mitte piirkonnale omaseid männikuid, mistõttu lageraiele alternatiivi paljudes kohtades ei ole,“ rääkis Sepp.

RMK majandab metsi viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine sama puuliigiga ja metsade mitmekülgne kasutus ka tulevikus. Haapsalu ümbrusesse planeeritud raied sobitatakse maastikku ning lageraietega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid. Langile jäetakse alles suuremaid säilikpuude gruppe ning kõrvalolevat ala ei raiuta enne, kui vana ala on uuenenud. Uus mets pannakse kasvama kahe aasta jooksul.

Paralepa parkmetsas kasutatakse metsa uuendamiseks enamasti aegjärgset raiet, mis tähendab, et mets raiutakse mitmes osas pikema aja jooksul. Pinnas on seal väheviljakas ja väiksemate häiludena raiumine on seetõttu võimalik. Raied on planeeritud 2023. ja 2028. aastaks, kokku 15,8 ha.

Paralepa ja Valgevälja metsad kasvavad viljakal pinnasel, kus turberaiega ei ole võimalik metsa samaväärselt uuendada – noored männid vajavad kasvamiseks valgust ja ruumi, mida viljakal pinnasel kiiresti kasvav lehtpuumets ei paku. Selliste alade uuendamisel on Eesti tingimustes kõige tulemuslikum uuendada mets lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad tingimused. Raied toimuvad Paralepa metsas 2023. ja 2028. aastal kokku 31,2 ha ning Valgevälja metsas 2021., 2026. ja 2030. aastal kokku 25,7 ha.

Pullapää mets kasvab looaladel, kus metsa uuenemine on väga pikaajaline protsess, mistõttu sinna perioodiks 2020–2030 raieid ei kavandata, kinnitati pressiteates.

Haapsalu linna ümbruses asuvast 429 ha riigimetsamaast 6% asub looduskaitse rangeimas vööndis, kus mitte mingit metsa majandamist ei toimu. 4% on metsad, mille RMK on oma otsusega arvanud majandamisest välja. 16% asub looduskaitseala piiranguvööndis, kus metsa majandamine on lubatud arvestades kaitsealal kehtivaid piiranguid. 74% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate piirangutega.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
linnakodanik
6 aastat tagasi

Lugedes selle kõrval Haapsalu linnavolikogu otsust, lubada linnavalitsusel müüa linna eelarve lappimiseks oksjonil Valgeväljal kasvava metsa raieõigust 234,5 hektaril, siis see tundub küll barbaarsusena linna kopsude (metsa) suhtes. Võrdlusena teeb RMK 10 aasta jooksul meie metsade järk-järguliseks uuendamiseks erinevaid raideid kolm korda vähem – 73 hektaril, samal ajal jõuab samas piirkonnas veel raieküpsesse ikka 72 ha metsi. Tekib küsimus – kumb institutsioon suhtub ikka loodusesse heaperemehelikumalt? Linnavolikogu tegi palju kära eimillestki ja selle kisa varjus laseb linnavalitsuse barbaritena oma metsa rüüstada.